Need on vaid osa Jõgevamaal ja Eestis tehtust. Toetusega on muu hulgas parandatud teid, ehitatud haiglaid, haritud noori, õpetatud töötuid, arendatud ettevõtteid ja tehtud palju muud Eesti arenguks olulist.
Alates 2004. aasta maist on Eesti saanud kasutada üle kümne miljardi krooni Euroopa Liidu struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi raha. Eestis on huvi toetuste vastu olnud väga suur. Mitmetes toetusvaldkondades nagu näiteks ettevõtete stardiabi või külade taastamine ja arendamine taotleti raha kordi rohkem, kui selleks üldse vahendeid ette nähtud oli. Seega oli konkurents tugev ning võib kindel olla, et toetuseks valiti välja head projektid.
Rõõmu teeb ka see, et üle poole struktuurifondide toetustest on antud väljapoole Harju- ja Tartumaad. See tähendab, et häid projektiideid ja kvaliteetseid taotlusi jagub kõikjale Eestis.
Tänaseks on projekte heaks kiidetud pea kogu Eestile eraldatud 10,6 miljardi krooni ulatuses. Kuna toetus makstakse välja alles pärast projekti elluviimist, siis loodame järgmise aasta lõpuks välja maksta vähemalt 95% kogurahast. See on vanade EL liikmesriikide 75 protsendiga võrreldes väga hea tulemus ja üks paremaid uute liikmesriikide seas.
Kuigi aastate 2004-2006 toetuste kasutamine veel kestab, on uus toetuste jagamise periood juba alanud. Järgmise seitsme aasta jooksul saab Eesti kokku 53,3 miljardit krooni struktuuritoetust, mis tähendab aastas keskmiselt kaks korda rohkem raha kui seni.
53 miljardit
Sellele lisanduvad veel maaelu- ja kalandusvaldkonda suunatavad vahendid ligi 12,5 miljardi krooni ulatuses, mis nüüd, uuel perioodil ei kuulu enam struktuuritoetustest rahastatavate valdkondade hulka.
Toetuste jagamise alustamiseks on tööd tehtud juba üle kahe aasta. Oktoobri alguses kinnitas Euroopa komisjon lõplikult toetuste rakendamise aluseks olevad valdkondlikud kavad ? Eesti majanduskeskkonna, elukeskkonna ja inimressursi arendamiseks.
Üldiseks toetuse jagamise eesmärgiks on muuta meie elujärg paremaks ja aidata kaasa Eesti kiirele arengule. Selleks toetatakse uuel rahastamisperioodil struktuuritoetuste rahaga ettevõtlust, keskkonnahoidu, transporti, regionaalset arengut, teadus- ja arendustegevust, tööturgu, infoühiskonna ja hariduse edendamist ning uue valdkonnana ka energiamajandust. Esimesed võimalused raha taotlemiseks avanevad ettevõtjatele ja omavalitsustele juba kas selle aasta lõpus või uue alguses.
Tahan loota, et Jõgevamaa rahvas on juba mõelnud sellele, et oma elukeskkonda struktuuritoetuste abil veelgi paremaks teha. Selleks on vaja hoolt, tähelepanelikkust ja oskust oma mõtted projektidesse kirja panna.
Seitsme aasta jooksul suunatakse raha üle 80 väiksema toetusmeetme või programmi kaudu projektidesse. Seda on päris palju ja seepärast võib info leidmine ja sellest aru saamine osutuda peamiseks eduka projekti kirjutamise ja elluviimise võtmeks.
Meeles tuleks pidada, et kindlasti ei piisa raha saamiseks ainult heast kirjutamisoskusest. Projekt peab olema uuenduslik, vajalik, majanduslikult jätkusuutlik ning ka sotsiaalselt positiivse mõjuga.
Info koju kätte
Soovitaksin ära kasutada kõik võimalused aja- ja asjakohase info saamiseks. Selleks tasub vaadata Internetist kodulehte www.struktuurifondid.ee. Lisaks avaldavad kõik toetuste vahendamisega seotud asutused oma veebilehel põhjalikku teavet taotlemise aluseks olevate seaduste, tingimuste, tähtaegade kui ka vajalike kontaktide kohta.
Samuti korraldatakse lähiajal kindlasti mitmeid tutvustavaid infopäevi ja seminare. Alati on võimalik ka abi ja nõu küsida oma maakonnas asuvast arendus- ja ettevõtluskeskusest ning toetuse vahendamisega tegelevatest asutustest-üksustest.
Meie kõigi huvides on Eesti inimeste heaolu ja elukeskkonna paranemine ning soodsa ettevõtluskeskkonna säilimine. Loodan, et selle saavutamiseks haaratakse ka Jõgevamaal kinni uue toetusperioodi võimalustest ning oodata on palju häid ja Eesti elu edasiviivaid projekte.
IVARI PADAR,
rahandusminister
