Kuraator Ellen Värv rääkis, et näituse eesmärk on tutvustada tänapäeva noortele Nõukogude Liidu aegseid traditsioone ja pidustusi, sest tema sõnul teavad noored praegu 19. sajandi traditsioonidest rohkem kui sündmustest, mis leidsid aset 50 aastat tagasi. Näitus on Tartu Ülikooli etnoloogia õppetooli ja Eesti Rahva Muuseumi ühisprojekt. Materjali “punase perioodi? kohta hakati koguma juba aastal 2000. Näitus lihtsalt nõukogude noorte kohta oleks tulnud liiga laialivalguv, seepärast jaotatigi materjalid mitme näituse vahel ära,? sõnas Ellen Värv. Eelmisel aastal viis ERM läbi nõukaaegse toidu teemalise näituse ning selle jätkuks avati tänavu septembris suvepäevade teemaline väljapanek.
Laiale sihtgrupileNäitus on suunatud üsna laiale sihtgrupile. Kuraator Anu Järsi sõnul sobib näitus vaatamiseks praegustele gümnaasiumiealistele noortele ja nende vanematele, kes ise kunagi suvepäevadest osa võtsid. Praegu on noortel ka palju põnevam näitusi külastada kui omal ajal, sest nüüd on lisaks tavalistele eksponaatidele väljas audio- ja videomaterjal. Kohapeal on võimalik kuulata suvepäevade Ööraadio saateid ja esimesel suvepäevadel viibinute meenutusi. Võimalik on vaadata ka mitmeid videoklippe suvepäevade lõpetamise tseremooniatest.
Eksponaadid ja väljapanek on jaotatud kaheks. Esimene pool on nii-öelda telklaagri osa, mida ümbritsevad viitadega männipuud ning laagriplats, teine pool esindab ametlikku ning propagandistlikku osa, kus on võimalik vaadata suvepäevade lõpetamise kostüüme ning tunnistusi.
Propaganda leebusEllen Värv rääkis, et huvitav ongi vaadata, kuidas aja edenedes räige propaganda järjest leebemaks muutub. Kui 1960. aastatel nõretasid suvepäevaliste tunnistused punastest kiidukõnedest, siis juba seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel oli olukord hoopis leebem. Näiteks Tartu linna noorte 1970. aastatest pärit suvepäevade tunnistusel olnud luuleread enam poliitilised ei olnud. Algselt oli suvepäevade eesmärgiks võõrutada eestlasi kiriklikust leerist ning seepärast nimetati suvepäevi vahel isegi ilmalikuks leeriks. Siiski jõudsid paljud noored eestlased tol ajal ka mõlemad riitused läbida. Näiteks võib näitusel näha Palamuselt pärit Elle Haava nii suvepäevade kui leeritunnistust, mis mõlemad on väljastatud aastal 1962.
Kuraatorite sõnul on näitus nii mahukas, et terve Eesti Rahva Muuseumi kollektiiv lõi selle ettevalmistamisel kaasa.
“Materjali oli tõesti palju ning tööd jagus siin kõigile,? rääkis kuraator Värv. Siiski võiks põhitegijatena välja tuua kunstnikud Iir Hermeliini ja Peeter Paasmäe ning kuraatorid Ellen Värvi, Anu Järsi ja Terje Anepajo. Näitust on võimalik näha 13. Jaanuarini Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas.
EILI KOITLA
