Et “aukülaline” — vähemalt kümnekraadine külm — jäi taas saabumata, tuli MTÜ Miinus 43,5 korraldataval kogupereüritusel “Jääpurikas” tänavugi jääpurikaid võistu sulatada, mitte kasvatada.

Külmkapis valmistatud kunstpurikaid asus möödunud laupäeval Jõgeva ilmahuvikeskuse õuel sulatama 21 võistkonda. Ikka nii, et üks võistkonna liige niristas vett renni, teine hoidis topsi purika all, et sulatusvesi kokku korjata: kasutatava vee kogus oli nimelt limiteeritud. Kannatlikkust tuli üles näidata nii veevalajatel kui ka veekogujatel, sest kui purikate kasvatamiseks oli ilm liiga soe, siis nende sulatamiseks kippus see jälle külmavõitu olema. Mistõttu sulatamine ei edenenud sugugi nii jõudsasti kui möödunud aastal.

“Möödunudaastased kogemused näitavad, et umbes kakskümmend minutit pärast starti hakatakse üritama sullerdada,” ütles võistluste kommentaator ja päevajuht Valdi “Külmamees” Reinas ning hoiatas võistlejaid, et kuuma tee purikale valamine ja nööri otsas rippuva purika sikutamine toovad kaasa võistkonna diskvalifitseerimise.

Ei tea, kas näha selles alanud innovatsiooniaasta mõju, aga kuum tee ärgitas seekord üht võistlejat mitte sullerdama, vaid hoopis leiutama. Jõgeva ettevõtjate võistkonnas kaasa teinud Liivo tahtis nimelt veevalamise ajal üksiti kuuma teed juua ja tundis, et kahest käest jääb väheks. Silmanud tühjakssöödud supitopsi, uuristas ta selle plastpõhja väikese augukese, valas vee kannust topsi, asetas topsi rennile ja võiski rahulikult teejoomisele pühenduda. Jääb üle loota, et kirjeldatud spontaanne leiutamisjuhtum ei jää innovatsiooniaasta ainsaks ilminguks Jõgevamaal.

Esikohta innovatiivne lähenemine ettevõtjate võistkonnale siiski ei kindlustanud, vaid ainult teise. Esimeseks tuli rahvatantsurühma Kaaratsim II võistkond. Mis sulatusaega puutub, siis mullu kukkus võitja võistkonna purikas nööri otsast umbes 40 minutit pärast starti, tänavu aga alles tunni ja viie minuti pärast.

“Võidu tagasid meile kannatlikkus, hea koostöö, kindel käsi ja innukas toetajaskond,” ütlesid võidukas võistkonnas kaasa teinud Sirje Vilgats, Agle ja Veigo Mandre ning Einar Kliiman.

Hõrenenud read

Innovatiivse ettevõtjate võistkonna purikas kukkus nööri otsast kaks, MTÜ Miinus 43,5 purikas kuus minutit hiljem. Et kõnealune MTÜ kui ürituse korraldaja ei pidanud eetiliseks enda poolt välja pandud auhindadele kandideerida, kuulutasid nad end väljaspool konkurentsi võistelnuteks ja nii läks kolmas auhind tegelikult neljandana lõpetanud võistkonnale Teeme Kahekesi.

Pärast auhinnaliste kohtade selgumist hakkasid võistlejate read sulatusrennide juures üsna kiiresti hõrenema, vaatamata päevajuhi lubadusele, et ka 21. koha omanik saab auhinna.

“Tuleme homme hommikul läbi ja toome selle ära,” ütles päevajuht tögamisi.

Ööd sulatusrenni juures keegi siiski veeta ei viitsinud. Küll aga osalesid nii pealtvaatajad kui ka värskelt sulatusrenni äärest pääsenud meelsasti ilmaviktoriinis, mille võitis Maalehe ajakirjanik Rein Raudvere. Kaaratsimi tantsijate eestvedamisel löödi tantsu ning Laine Kepparti juhatusel tutvuti kunagise ilmajaama ja praeguse ilmahuvikeskuse vaatlusväljaku seadmetega. Julgemad proovisid ära nii korraldajate poolt kohale toodud kümblustünni kui ka kohapeal valmis meisterdatud kilesauna, kus olla kuumust olnud suisa saja kraadi jagu. Lastele ratsutamislusti pakkumiseks oli Miko talu kohale toonud hobused. Kehakinnituseks jagati küüslaugu- ja hernesuppi.

Kui purikate sulatamiseks oli ilm kehvapoolne, siis lumememmemeistrite jaoks oli see suisa ideaalne. Suurima lumememme viitsis kokku veeretada võistkond Jänes koosseisus Eda Orupõld ja Alari Vahtre.

Peale hiiglasliku võidumemme jäi platsile veel väiksemaid, aga väga huvitavaid lumetaieseid, nagu näiteks muumilugudest tuttav Väike My, maas pikutav näkineiu ja okstest juustega suusatav punkarlumememm.

Füüsikaseadusi eirates

“Jääpurikal” kuulutati välja ka ürituse eel korraldatud purikapiltide võistluse võitja. Võidutöö autoriks osutus Jõgeva linnavalitsuse majanduse peaspetsialist Aime Ründva. Jääpurikas, mida ta oma koduaknast pildistanud oli, oli nii iseäraliku kujuga, et tekkis tunne, nagu püsiks see räästa küljes senituntud füüsikaseadusi räigelt eirates. Võidukarikat vastu võttes demonstreeris Aime Ründva ka seda imetillukest kaamerat, millega võidupilt tehtud sai.

“Fotoaparaadi kinkisid mulle pojad ja see on mind ajendanud enda ümber rohkem ilu märkama,” ütles Aime Ründva. “Fotokonkursil osalesin esimest, aga võib-olla mitte viimast korda.”

Nagu mullugi, oli kohal ilmaennustajana tuntuks saanud Rapla Liisu.

“Tänavune päikeseline küünlapäev näitas, et viljasaak peaks tulema hea,” ütles Liisu. “Muud ilmamärgid lubavad jälle arvata, et selle talve külmad pole veel sugugi otsas ning kevade tulek hilineb umbes paari nädala võrra. Parimaks puhkamisajaks pakuksin praegu juuli lõppu ja augusti algust.”

Purikaürituse lõppedes tuletas MTÜ 43,5 liige, abilinnapea Kalmer Lain meelde, et tuleval aastal möödub 70 aastat Eesti kõigi aegade külmarekordi mõõtmisest Jõgeval ning seda kavatsetakse külmalinnas ka vääriliselt tähistada.

Nimetatud MTÜ juhatuse liige Raul Taul soovis aga kõigile: “Külma ja lund!”

“Seda te saate!” kuulutas end minekule sättinud Rapla Liisu ning lisas natuke vaiksemalt: “Ükskord kindlasti.”

RIINA MÄGI