Eesti Mõisakoolide Ühendus Puurmanis üldkoosolekul

Kokku tulnud enam kui kuuekümnele inimesele, kelle seas oli nii mõisakoolide direktorid, huvijuhte kui ka omavalitsuste esindajaid, tehti Puurmani lossis ja selle ümbruses kohalike giidide saaatel ekskursioon. 

Seejärel asuti möödunud aastaringi tegemisi kokku võtma. Põhjalikumalt analüüsiti suvist külastusmängu “Unustatud mõisad” ning arutleti, kas ja kuidas oleks seda mõttekas tulevikus jätkata. Leiti, et juba mitmendat suve järjest kestnud külastusmäng on ennast õigustanud, eelkõige suutnud tutvustada rahvale Eestimaa mõisaid ja neis asuvaid koole. Läinud suvel oli külalistele kuuel päeval avatud kolmkümmend kuus mõisat, milles tegutsevad koolid. Igal täistunnil oli võimalus osa saada  jalutuskäigust giidi saatel. Avatud olid näitused ja kohvikud, lisaks sellele pakuti kontserte, võimalust osaleda töötubades jne. Esimest korda külastusmängude käigus said said mõisate külastajad sel suvel osaleda ka fotokonkursil, millest nüüd kokkuvõtted tehti.

?Mõni aasta tagasi seadsime ju eesmärgiks uskmatutele tõestada, et mõisates saab mitte ainult kooli pidada, vaid unikaalne keskkond aitab ka noorel loovamaks, hoolivamaks, paremaks inimeseks saada. Mõisate korrastamisel oleme ka ise tublisti juurde õppinud ja laiemalt mõtlema hakanud. Nüüd oleme kõik koos endale uued ambitsioonid seadnud. Mõisakooli tutvustamine ei ole enam kooli jätkusuutlikkuse tõestamine, vaid osa piirkonna sotsiaalsest koostööst ja kultuuripärandi esitlemisest. Mõisate korrastamine ja uste avamine huvilistele on tõstnud piirkonna mainet, elamisväärsust,” on öelnud Eesti Mõisakoolide Ühenduse juhatuse esimees Tõnu Kiviloo.

Enam kui neli aastat tagasi loodud ühenduse tegemisi on asunud toetama ka kultuuriministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Läheneval TOUREST messil tuleva aasta veebruari keskel loodetakse tutvustada ka juba esimesi trükiseid 2008. suve külastusmängu kohta. Jaanuarikuus aga tuleb kokku Eesti Mõisakoolide ühenduse järjekordne koosolek, et uue aasta eelarve lõplikult paika seada.

VAIKE KÄOSAAR      

blog comments powered by Disqus