Liiklusõnnetusterohke suvi on lõpuks läbi saanud ja täna on veel viimane päev, mil Eesti maanteedel kohati kihutada tohib. Juba homsest tühistab maanteeamet osal riigimaanteedel suvel kehtinud piirkiiruse 100 ja 110 kilomeetrit tunnis. Kogu riigis hakkab taas kehtima suurim lubatud sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis.
Liiklejatele ei tähenda see muudatus muidugi mitte senisest suuremat turvalisust, sest ega teeolud sügise saabumisega parane. Kui märjale teekattele ja pimedale ajale lisaks arvestada veel sellega, et inimestel suureneb ka depressioonioht, on tõenäoline, et liiklusõnnetusi juhtub ka edaspidi liiga palju.
Pisut enam tähelepanelikkust ja ettevaatust kulub aga ära igale inimesele ja midagi saab igaüks meist ette võtta, et ennast võimalikult vähe ohusituatsiooni panna. Vooremaa loodab, et kõik lugejad teavad, et liikluseeskirjad ei eksisteeri mitte sellepärast, et autojuhte või muid liiklejaid taga kiusata, vaid eelkõige on need välja mõeldud selleks, et tänu ühistele ja kokku lepitud käitumisnormidele mahume me kõik koos liiklusse paremini ära.
Kui kokku lepitust kinni pidada, juhtub ka õnnetusi vähem. Enne autorooli istumist tasub mõtelda sellelegi, et tegelik elu ei ole arvutimäng ja et mõnikord tumma numbritereana mõjuv üldine õnnetustestatistika lakkab üldine, kauge ja kiretu olemast otsekohe, kui õnnetus juhtub mõne lähedase inimesega.
Kuigi me armastame rääkida, et Eesti maanteedel on viimastel aastatel liiga palju autosid, pole meil ju ülearuseid inimesi. Iga elu on väärtuslik ja iga inimene on kellelegi kallis. Hoidkem siis üksteist ja igaüks iseennast! Kandkem helkurit ja kinnitagem turvavööd, juhtigem kainena ja puhanuna ning ärgem ületagem lubatud sõidukiirust!