Uuel aastal möödub juba kaheksa aastat ajast, mil täiskasvanud puuetega inimeste sotsiaaltoetusi ehk siis puudest tingitud lisatoetusi viimati tõsteti. Eelmise valitsuse ajal sai küll ligi 40% võrra suurendatud töövõimetuspensione. Samuti tõstsime kordades rehabilitatsiooniteenuse rahasid, mida praegune valitsus muide ära kulutada ei suuda, samas kui abivajajate arv on endiselt suur ja paljudel teenus kätte saamata. Sai rakendatud nägemispuudega inimeste saatjate tasuta sõit ühistranspordis. Samuti tegime emadele-isadele, kes hooldavad puuetega last, vanemapuhkuse ja tõstsime 25% võrra ka puuetega laste toetusi. Eraldasime enam raha puuetega inimeste tööturuteenuste toetuseks, ka proteesidele ja abivahenditele lisati selle aasta eelarvesse selleks aastaks ligi 10 miljonit. Samas me mõistame puuetega inimeste hetkemuret, et sellest rahast ei piisa ja nüüd tuleks lisaeelarvest juurde anda, nii nagu me tegime 2005. aastal, sest eelmised valitsused olid abivahendite rahastamisse suure augu tekitanud. Ent puudest tingitud sotsiaaltoetuste probleemile hea lahenduse saamiseks, mis oleks tõesti abistanud kõiki täiskasvanud puuetega inimesi, ka pensionäre, eelmisel koalitsioonil koosmeel puudus.
Pensioni saabumisega puue ju ei kao!
Toetuste määrad ei vasta enam ammu tasemele, mis võimaldaksid puudest tingitud lisakulutuste kallinemist, teenuste omaosalust või siis täishinda, ravimite hinna tõusu, abivahendite hinna kasvu jne katta. Aga see variant, mida pakub praegu valitsus, et tõstetaks ainult väiksema osa, s.t tööealiste puuetega inimeste toetusi, sedagi minimaalselt, ja jäetakse puuetega pensionäride toetus tõstmata, see meid kohe kindlasti ei rahulda. On ju kõigile selge, et pensioniea saabumisega puue ära ei kao. Ratastooli-inimene jääb ikka edasi ratastooli ja kellelegi ei kasva uus jalg asemele. Pime jääb ikka pimedaks ja vaegkuulja kuulmist tagasi ei saa. Seega ei kao ära ka puudest tingitud lisakulutuste vajadus.
Keskerakond andis juba kevadel sisse eelnõu, mille järgi tõuseksid kõigi täiskasvanud puuetega inimeste puudest tingitud sotsiaaltoetused kuni kahekordseks. Sügava puude korral tõuseks toetus 640-lt kroonilt 1260-le, raske puude korral praeguselt 420-lt 840-le ja keskmise puhul 200-lt 400-le. Meie eelnõu tõstaks toetused kahekordseks ka pensionäridel, kuigi ka see ei kataks ära 8 aasta jooksul toimunud inflatsiooni ja prognoositava elukalliduse tõusu. Hüvitise tõstmise vajadusest on küsimuse korduvalt üles tõstnud ka Eesti Puuetega inimeste Koda, Eesti Kurtide Liit, Liikumispuuetega Inimeste Liit ja Eesti pimedate Liit. Samas toonitasin fraktsiooni sõnavõtu ajal, et need tõusud, mida valitsus praegu planeerib tööealistele puudega inimestele, tõsta näiteks keskmise puude korral toetust praeguselt 200 kroonilt 260-le või raske puude korral siis 420-lt 550-le, on lausa piinlik. Mõelge ise kaasa, kui suur oli keskmine palk aastal 2000! Ma tuletan meelde: 4900 krooni. Järelikult on keskmine palk nende aastatega tõusnud 240%. Ja me tahame toetusi tõsta 60 krooni ja 130 krooni ja jätta suuremal osal üldse tõstmata! Muide, pärast sõnavõttu hakkas saalis koalitsioonipool kiiresti tegutsema. Järgmiseks päevaks oligi summasid eelarves pisut suurendatud, olgugi, et vähe. Ent pensionärid jäeti ikka pika ninaga.
Riigieelarves hoitakse kokku ratastooli-inimeste ja voodihaigete arvelt
Niisiis hoiame taas kokku ja jaotame raha ümber 10% jõukamate kasuks just nimelt nende kõige vaesemate, abitumate, ratastooli-inimeste, pimedate, krooniliste ja voodihaigete arvel! Ja kui varem võis nõustuda sellega, et just tööealised puuetega inimesed, kes ei tööta, on kõige raskemas majanduslikus olukorras, siis inflatsiooni tänase hüppe juures ja hinnatõusude spiraalis ei saa me puudega pensionäri jätta teotuse tõusust ilma. Reaalselt tähendab see eakate puudega inimeste elukvaliteedi langust, samas Eesti riigi põhiseadus ütleb, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all.
Tulemusega 39 Keskfraktsiooni eelnõu vastu ja 32 poolt hääletati puuetega inimeste lisatoetusi kahekordseks tõstev eelnõu oravate, isamaalaste-respublikaanide ja sotside poolt menetlusest välja. Seda päeval, kui president Ilves kirjutas ÜRO-s alla puuetega inimeste konventsioonile. Samas teame, et Euroopa riikidest paneb just Eesti kõige vähem raha toetussüsteemidele ja sotsiaalsele kaitsele.
MARIKA TUUS,
Riigikogu liige
