Kanter pani end maksma juba esimese heitega, saades tulemuseks 64.90. Ka kahel järgmisel õnnestunud katsel maandus ketas peaaegu niisama kaugele. Viimasel katsel tuli aga ära koguni 66.17, mis on hooaja lõpu kohta päris kõva tulemus isegi maailmameistri jaoks.
Teise koha saanud soomlase Mika Loikkaneni parimaks tulemuseks jäi 60.88, kolmandaks tulnud Aleksander Tammert juunior sai kirja 60.32. Neljandale kohale platseerus poolakas Olgierd Stanski (57.11), viiendale ja kuuendale venelased Stanislav Aleksejev (56.83) ja Aleksandr Borit?evski (56.05).
Põltsamaal viibisid ka kahekordne selle ala maailmameister ja olümpiavõitja, leedulane Virgilijus Alekna, poolakas Andrzej Krawczyk ja venelane Bogdan Pi?t?alnikov, aga nemad ei leidnud pärast eelmisel päeval Tallinnas toimunud ERGO maailmamänge kettaheites endas enam piisavalt jõudu, et Põltsamaalgi ketast lennutada.
?Kahjuks ära oodatud vastasseis Kanteri ja Alekna vahel,? ütles Põltsamaa võistlust kommenteerinud telemees Lembitu Kuuse. ?Ent Kanter ei tahtnud, nagu hea näitleja, publikut petta ja andis ikkagi väärt etenduse.?
Kuuse sõnul on Suurte Tõllude võistlus omamoodi fenomen.
?Üks, kaks või kolm korda suudab mõni teinegi sellist võistlust korraldada, aga aastakümneid traditsiooni hoida ja eri põlvkondade heitjate vahele silda ehitada ? seda suudavad vähesed. Ants Paju on seda suutnud.?
Ka maailmameister Gerd Kanter sõnas, et tuleb hooajalõpu väsimusele vaatamata meelsasti Põltsamaale just selle võistluse auväärse traditsiooni pärast.
?Kordaläinud hooaeg on seljataga, väga huvitav hooaeg seisab aga ees,? ütles Kanter, pidades silmas Pekingi olümpiamängude lähenemist. ?Mina tahan esimest olümpiakulda võita, Alekna kolmandat. Monumendi ?Tee Olümposele? sammastel on, ausalt öeldes, kõige rohkem ruumi just kullasaanute nimekirjas.?
Kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister, leedulane Virgilijus Alekna vastas küsimusele, kes võidab Pekingis kettaheitekulla, diplomaatiliselt: ?Võidab tugevam.?
Aleksander Tammert juunioril oli pärast Põltsamaa võistlust au eemaldada Sõpruse pargis kate graniidist mälestustähiselt, mis seisab nüüd tema isa istutatud puu juures. Mälestustähised said ka legendaarse kümnevõistleja Heino Lipu istutatud puu ja kunagi Põltsamaal võistelnud Leedu kettaheitja Vytautas Jarase mälestuspuu. Eesti Olümpiaakadeemia president Neinar Seli oli aga toonud Eesti ja Soome sõsarakadeemiate ühiselt Kreeka-reisilt kaasa kolm peotäit Ateena olümpiastaadionilt võetud mulda, mis külvati 2004. aasta Ateena olümpiasangarite Jüri Jaansoni, Indrek Pertelsoni ja Aleksander Tammerti istutatud puude juurtele.
Tegelikult polnud möödunud laupäev Põltsamaa staadionil ja Sõpruse pargis aga ainult kettaheitjate päralt, vaid ka maakonna põhikooliõpilastest jooksjate päralt. Staadionil võistlesid seitsme kooli võistkonnad 8 x 50 m pendelteatejooksus, Sõpruse pargis aga aastajooksus, mille 2007 meetri pikkune distants oli jagatud eri pikkusega lõikudeks: tüdrukud läbisid 200, poisid 300 meetrit. Kahe ala kokkuvõttes oli parim Põltsamaa Ühisgümnaasiumi IX klassi võistkond koosseisus Margreta Joosep, Raina Kaus, Elo Assmann, Marleen Sarap, Kristi Luht, Riho Maalma, Geijo Tõnissoo, Kristjan Mölder ja Jaan Valk. Neile andis Virgilijus Alekna üle karika ?Meistritelt noortele?, millele on graveeritud 11 kuulsaima Suurte Tõllude võistlusel kaasa teinud kettaheitja ja kuulitõukaja nimed. Teise ja kolmanda koha said jooksuvõistlusel Põltsamaa Ühisgümnaasiumi VIII klassi ja Pala Kooli võistkond, kaasa tegid veel Vaimastvere, Laiuse ja Adavere Põhikooli ning Puurmani gümnaasiumi esindused.
?Suurte Tõllude võistluse üks mõte ongi see, et noored näeksid spordikuulsusi mitte ainult telerist, vaid ka näost näkku,? ütles Suurte Tõllude võistluse korraldaja, ka ise kunagi üle 60 m ketast heitnud Põltsamaa aukodanik Ants Paju. ?Sellise kaliibriga spordimehed on eeskujud mitte ainult sportlastena, vaid ka isiksustena.?
Värsket maailmameistrit Gerd Kanterit austasid monumendi ?Tee Olümposele? jalamil ka maavanem Aivar Kokk ja regionaalminister Vallo Reimaa.
RIINA MÄGI
