Aga alustame ikka pensionäridest. Valitsusliit pani hiljuti paika pensionitõusu plaani aastani 2011, mis praeguse pensioniga võrreldes kahekordistab keskmise pensioni suuruse.
Kokkulepitud kava järgi tõuseb keskmine vanaduspension järgmisel aastal umbes 4580 ning 2009. aastal 5330 kroonini. 2010. aastal tõuseb keskmine vanaduspension kava kohaselt 6100 ja 2011. aastal 6760 kroonini. Need numbrid ei ole mõistagi krooni täpsusega paigas, kuid suurusjärk on kindlasti õige.
Nii ilusa uudise puhul tekib loomulikult igal lugejal küsimus, kas pensionäride tulevik on tõesti nii rõõsa ja rõõmus? Esimene kahtlemise kohta on see, kas Eesti riigil ikka jätkub raha, et kasvavaid pensione ka 3-4 aasta pärast välja maksta. Rahandusministeerium kinnitab, et 2011. aastani rahastatakse pensionitõusu sellest rahast, mis laekub sotsiaalmaksuna ning on kiire majanduskasvu aastatel pensionikassa reservi kogunenud.
Pensionitõus ja hinnatõus?
Kindlasti on paljudel pensionäridel viimastel kuudel tekkinud hirm hinnatõusude ees. Igati põhjendatud on küsimus, kas 2008. aastal suudab pensionitõus mitmete hinnatõusudega sammu pidada?
Rahandusministeeriumi hinnangul tõuseb inflatsioon järgmisel aastal 7-8 protsendini. Kuna keskmine pension tõuseb järgmisel aastal 22%, siis kasvab Eesti pensionäride ostujõud ka järgmisel aastal rohkem kui hinnad. Nii järsku pensionitõusu pole Eestis varem nähtud, ka mitte neil aastatel, kus inflatsiooni kasvu mõõdeti kahekohaliste numbritega.
Kindlustunnet lisab eakatele kindlasti teadmine, et kuna riiklikult mõjutatavate hindade (eelkõige erinevate aktsiisimaksude) tõus on ajastatud järgmisele aastale, siis väheneb inflatsioon 2009. aastal järsult, kuid pensionitõus jätkub samas tempos.
Teisalt on valitsusliit teinud olulise otsuse, mis muudab nende inimeste pensionite suurust, kel on pensionieani aega veel mõned kümned aastad. Ent pensionisüsteem on tänapäeval selline, et pensioni arvestamine algab juba samal hetkel, kui 20-aastane noor oma elu esimest tööpäeva alustab.
Võidavad väikesepalgalised
Kujutage endale ette 40-aastast Andrest ja Annet, kes lähevad pensionile 2030. aastal. Andres on kõrgepalgaline IT-firma juht ja Anne väiksepalgaline lasteaia abiõpetaja.
Andrese ja Anne tulevase riikliku pensioni ehk esimese samba pensioni suurus sõltub nii nende tööstaa?ist kui ka nende praeguse palga suurusest. Lisaks riiklikule pensionile on Andres ja Anne liitunud pensionisüsteemi teise sambaga ehk kogumispensioniga. Nad maksavad igas kuus pensionifondi 2% oma palgast, millele riik lisab praegu veel 4%. Kuna Andrese palk on palju suurem, siis on 2% tema palgast palju suurem summa kui 2% Anne palgast. Seega saab Andres 2030. aastal nii esimesest kui ka teisest pensionisambast suuremat pensioni kui Anne, kuna mõlema pensioniliigi suurus sõltub palga suurusest.
Samamoodi jätkates tekiks olukord, kus 20-30 aasta pärast käriseb vahe praeguste kõrgepalgaliste ning väiksepalgaliste pensionide suuruse vahel ebaõiglaselt suureks. Oluline on siinkohal teada, et palka, mis on alla Eesti keskmise, teenib üle 60% töötavatest inimestest.
Et väiksepalgalise Anne pensioni suurendada, on valitsusliit otsustanud muuta riikliku pensioni indeksit nii, et see arvestab senisest tunduvalt vähem palga suurusega. Väiksepalgalise Anne tulevane riiklik pension selle muudatusega tõuseb ning kõrgepalgalise Andrese riiklik pension selle muudatusega väheneb. Nii saavad Anne ja Andres 2040. aastal pensionile minnes senisest palju võrdsemat riiklikku pensioni. Andrese sissetulek on kokkuvõttes sellegipoolest suurem, sest ta on kogumispensioni sambasse maksnud sisse suurema summa ning tema kogumispension on sellevõrra suurem.
Uus kord on õiglasem
Vajaduse kohendada senist pensionisüsteemi tingis asjaolu, et teine pensionisammas käivitus sajandi alguses paremini, kui ükski asjatundja seda lootis. Tänaseks kogub teise samba pensioni juba üle poole miljoni inimese! Kuna teise samba kliente on nii palju, siis käristab edukas teine sammas kunagistest prognoosidest palju suuremaks vahet väikse- ja kõrgepalgaliste inimeste pensionide vahel.
Sotsiaaldemokraatide jaoks on väga oluline see, et kirjeldatud muudatus teeb meie pensionisüsteemi õiglasemaks. See kaitseb enamuse tulevaste pensionäride huve. Kaitseb just nende pensionäride huve nagu lasteaednik Anne, kelle praegune palk on väiksem ning seega ka võimalus vanaduspäevadeks raha kõrvale panna või vabatahtliku kogumispensionisüsteemiga liituda on palju väiksemad. Olen kindel, et ka Andres ja teised praegused kõrgepalgalised kiidavad sellise muudatuse pensionisüsteemis heaks, sest õiglus ja eakaaslaste väärikad vanaduspäevad aastal 2030 on nendegi jaoks olulised väärtused.
HANNES RUMM,
Riigikogu liige,
sotsiaaldemokraat
