Nii väikesed lapsed politseinikke karta vist veel ei oska. Ja kui lasteaiaaegne esimene kohtumine politseinikega meeldivaks kujuneb, võtavad nad arvatavasti ka tulevikus politseinikku mitte kui kurje karistajaid, vaid kui sõbralikke abilisi ja nõuandjaid. Politseimaskott Lõvi Leo alustas igatahes sellest, et palus lastel oma mänguväljakut näidata. Ning laskis seal koos lastega liugu ja puges mängumajjagi.
Pärast seda polnud laste kohmetusest ? kui seda üldse oli ? jälgegi. Kõik julgesid küsimustele vastata ja ise küsida. Lõvi Leo kontrollis, kas lapsed ikka liiklusmärke tunnevad. Onu Tõnul olid selle tarvis väikesed liiklusmärgidki kaasas. Väike valgusfoorgi oli. Kuigi Jõgeval selliseid nähtusi pole, teadsid lapsed väga hästi, et üle tee tohib minna vaid rohelise tulega.
Lapsed omakorda uurisid, mis must pulk see onu Tõnul vööl ripub. Mispeale too näitas, kuidas lühikesest pulgast ühe liigutusega parajalt pikk nui saab. Lõvi Leo küsimusele, mida sellega tehakse, vastas üks poiss, et antakse peksa.
?Politseinikud ei peksa kedagi,? täpsustas Lõvi Leo. ?Politseinikele on nuia vaja selleks, et end pahade inimeste eest kaitsta või takistada kurjategijate põgenemist.?
Minikontor bussis
Õige põnevaks läks asi siis, kui politseibussi uudistama mindi. Bussi tagaosas asuvast panipaigast võtsid onu Vahur ja onu Tõnu välja erkoran?id koonused, millega vajaduse korral liiklust sulgeda või ümber suunata saab, kiirust piirava ajutise liiklusmärgi, vintsi, millega autot kraavist välja tõmmata, mootorsae, millega teele kukkunud puud tükeldada, raadiojaamad, millega omavahel sidet pidada jne. Bussi keskossa oli sisustatud lausa minikontor, kus sees arvuti, paljundusmasin ja printer.
?Tegelikult töötame me julgestuspolitsei liiklusjärelevalve teenistuses ja meie põhiülesanne on meie oma riigi tähtsate ametiisikute ja tähtsate väliskülaliste ohutu liikumise tagamine,? ütles Lõvi Leo (tegelikult oli lõvikostüümi sees onu Jüri, aga see pole antud juhul tähtis) ajakirjanikele. ?Samas on meil kohustus ka preventsioonitööd teha. Peale Siimusti lasteaia külastame täna veel mitut lasteasutust.?
Lastele ütlesid Lõvi Leo, onu Tõnu ja onu Vahur aga, et tulevad teinekord tagasi ? vaatama, kuidas nad jalgrattaga sõidavad ning selle juures kenasti kiivrit kannavad.
?Joonistage mind ja saatke pildid politseisse!? lisas Lõvi Leo.
Tulevased autojuhidKüllap räägivad ka kasvatajad Siimusti lasteaia lastele sellest, kuidas liikluses hakkama saada (seda oli ju laste teadmistestki näha!), aga eks politseinike suust tulnuna jää see jutt ehk paremini meelde. Ainult et võib-olla oleksid pidanud Lõvi Leo, onu Vahur ja onu Tõnu lastele rääkima mitte ainult sellest, kuidas jalakäija või jalgratturina liigelda, vaid ka sellest, kuidas nad seda tulevikus autorooli istudes tegema peaksid.
Mul püsib nimelt visalt silme ees hetk hiljutiselt töölesõidult. Jõgeva linna Tartu-poolse piiri lähedal pürstis vastutulevate sõidukite rivist välja üks väike vahtralehega käula, tekitades otse minu nina all ootamatult kolmanda sõidurea. Mina (ja küllap veel mõni sohver) olin ehmatusest näost roheline, rohelisel vahtralehe-poisil oli aga kihutamislustist suu kõrvuni. Äkki oleks aidanud, kui Lõvi Leo oleks talle tosina aasta taguses lasteaiapõlves öelnud, et nii ei tehta? Selles vanuses, tundub, nad veel kuulavad?
RIINA MÄGI
