Kordan asja sisu. Jutt on umbes 3500 kroonist kuus, mida saadik võib kasutada külaliste võõrustamiseks, lillede ja kingituste ostmiseks jne. See raha on talle eelarvest ette nähtud juba kümmekond aastat. Probleem oli selles, kas nende kulutuste kohta tuleb raamatupidamisse t?ekk esitada või ei. Seega: mingisugused kulud ei suurenenud, t?eki esitamise kadumine tähendanuks vaid 4-5 kirjamehe jaoks teema kadumist: ilkuda üksikute saadikute ja nende kulude arvel.
Huumorimeel kadunud
Tegelikult kulud, muide, suureneksid, sest enamikul juhtudel jätavad saadikud need rahad kasutamata lihtsalt sellepärast, et see jama ei tasu ennast ära? Minustki oli juttu: süsteemi pilkeks esitasin ma kuluarvena t?eki 5 kroonile veerandtunnilise parkimise eest ja see pandi ilusti lehte ka kirja. Kuid mida kirja ei pandud, oli see, et see oligi kõik, mida ma terve kuu jooksul olin enda “esindamiseks? kulutanud? Ühesõnaga: kui isegi huumori- ja absurditunne hakkavad kaduma, siis on miski kusagil korrast ära.
Ajaloos ongi nii olnud, et need poliitilised jõud, kes on demokraatia vastu, alustavad oma võitlust sellest, et kuulutavad olemasoleva demokraatia mitte-demokraatlikuks. Nii tegid bol?evikud Venemaa Asutava Koguga, Hitler Weimari vabariigiga ja seda katsetasid vapsidki Eestis 1930. aastate alul. Sama skeem kordus ka nüüd. Olukorras, kus Riigikogu ees seisis seadus Eesti riigi territooriumi õigeks tegemisest, lasti Eesti poole teele halenaljakas, aga ootamatult vihaseks pööranud teema saadikute poolt ostetavatest lilledest mõnedele austatud juubilarile. (Kusjuures, pangem tähele: nende lilledega ei esinda saadik mitte ennast, vaid Riigikogu ja riiki!).
Riikluse kaitsel
Selles olukorras oleks merepiiri tagasinihutamine ja Nord Stream?i gaasijuhtmele päitsete pähepanemine esile kutsunud reaktsiooni: nad seal Toompeal püüavad summutada oma t?ekkide-skandaali. Nõustumine Nord Streami projektiga aga vastupidi: nojah, ega neid ju seal miski peale oma esindusraha t?ekkide ju ei huvita?
Täna ma tean (küll ametikoha-, mitte nimepidi) seda välis-eriteenistuse ohvitseri, kellele turgatas pähe saadikustaatuse 60 sättest selle poole lause ettemängimine, mis pani Riigikogu kevadel sellesse “kahvlisse? ja, mööngem, suurt mõistust see skeem ei vajanudki. Aga kus skeem viltu läks, on see, et teema ei lakanud olemast. Ja tänu sellele, et aeg on mingid kired maha jahutanud ja terve töine suvi on võimaldanud teemat ka rahvusvaheliselt paremini esitada, tuleb ta tagasi. Ja Riigikogu, mida temast laiasuulised kommentaatorid ka ei räägiks, teeb ka seekord ja edaspidi ikkagi need otsused, mis ei otsi ühe-kahe-päeva populaarsust, vaid seisavad Eesti riigi suveräniteedi, meie riikluse enese ja vabaduse kaitsel. Maal ja merel.
IGOR GRÄZIN,
Riigikogu liige
Reformierakond
