Aleviku avatud noortekeskuse ja sauna taha rajatud puhkealal jätkub tegevust nii vanematele kui ka noorematele: seal on palliplatsid, pingid ja laste mänguväljak. Jõgeva vald toetas puhkeala rajamist oma eelarvest poole miljoni krooniga. Vallapoolne projektijuht oli majandusspetsialist Uuno Laul, suuremad tööd tegi puhkeala rajamisel ära OÜ Merelen, haljastamisel lõid käed külge aleviku elanikud kultuuriseltsi Vanaveski eestvedamisel. Puhkeala haljastusprojekti koostas aga alevikuvanem Sirja Ohakas Luua Metsanduskooli diplomitööna.
?Õigupoolest läksingi Luuale maastikuehitust õppima selleks, et osata oma kodualeviku kaunimaks muutmiseks midagi ära teha,? ütles Sirja Ohakas. ?Algul pidasin silmas küll jõesaarte haljastamist, ent kuna noortekeskuse taguse platsi puhkealaks muutmine tuli päevakorda varem, võtsin diplomitöös käsile selle.?
Seltsile hooldadaHaljastusprojekti koostades oli Sirjale aluseks Tiit Korni poolt kogu puhkeala jaoks koostatud planeering. Tõsi, praegu on 7500 ruutmeetrit hõlmavast haljastusprojektist (kogu puhkeala on tükk maad suurem) on praeguseks ellu viidud vaid väike osa: pindala järgi võttes ehk viiendik, raha ja töömahu järgi võttes ainult kümnendik. Rohkemaks esialgu raha ei jätkunud.
?Ühe istutusala jaoks on meil veel materjal olemas, ülejäänud projektiosa teostamine jääb järgmisse aastasse,? ütles Sirja Ohakas. ?Istutusmaterjali hankimiseks katsume projektidega raha taotleda. Juurde tuleb puhkealale ka mitmesuguseid rajatisi, nagu mängumajad, paviljonid, trepid ja tribüün.?
Vastvalminud puhkeala andis Jõgeva vallavalitsus Jõgeva aleviku kultuuriseltsi Vanaveski hallata. Vastav leping näeb ette, et kui mõlemad pooled asjade käiguga rahul, pikeneb esialgu aastaks sõlmitud leping automaatselt. Nii vallavanem Saima Kalev kui ka kultuuriseltsi Vanaveski eestvedaja Margus Ess avaldasid lootust, et leping pikeneks alati automaatselt.
Nimelised puud
Avamispäeval täienes puhkeala sümboolse kogukonnapuuga ning terve rea nimeliste puudega, mille istutasid akadeemik Hans Küüts, ajaloo- ja muuseumisõprade ühingu Ambior eestvedaja Arvo Oja, kangakudumisringi kauaaegne juhendaja Helve Prits ning haljastus- ja spordientusiast Aleksander Roose. Käsitöömeistrite Vilma Saare ja Valter Sakkose ning seltsielu edendajate Leida ja Kaljo Kase eest (neil endil ei lubanud tervis või muud asjaolud kohale tulla) istutasid puud nende järeltulijad. Mälestuspuud istutati võimlemisõpetaja Fernanda Tammele, jalgpallientusiast Felix Adratile ja maasikaaretaja Martin Liiasele.
?Väga tore, et see aastaid räämas seisnud koht nüüd nii kenaks on saanud,? kiitis akadeemik Hans Küüts uut puhkeala.
?Siia saavad emad ka suhteliselt väikesi lapsi omapäi mängima saata,? lisas Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadur Reine Koppel. ?Park on samuti tore mängupaik, aga kuna see on elamutest üsna kaugel, tuleb emal sinna väiksemate lastega kaasa minna.?
Alevikuvanem Sirja Ohakas avaldas lootust, et ühisel jõul rajatud puhkeala ka hästi korras hoitakse.
?Käed on puhkeala rajamisel külge pannud tõesti igas vanuses inimesed,? ütles Sirja Ohakas. ?Noored on aidanud ohakaid muru seest välja täksida, lapsed aga lõid kaasa takjate põletamisel.?
Sümboolse lindi läbilõikamisel tulidki Sirja Ohakale esimestena appi lapsed. Selle au osaliseks ei saanud nad teenimatult.
RIINA MÄGI
