Eilsel pressikonverentsil keskkonnaministeeriumis tunnistas kantsler Rita Annus, et 15 keskkonnateenistust oli temal raske hallata, sest kõik nimetatud maakondlikud teenistused toimisid hästi, kuid samas ka isemoodi. Et asjad selgemalt käiksid ja kõik „ühte jalga astuksid”, tuligi moodustada uus asutus.
Pealegi hoidvat riik uue asutusega aastas umbes 20 miljonit krooni kokku, tõdes samas viibinud keskkonnaminister Tamkivi.
Uuel ametil on teinegi roll — võtta eelpool nimetatud ministeeriumilt võimalus neid seadusandlikke akte, mida nad koostavad, ka ise täita.
LKK lahutas looduskaitse valitsemise ja korraldamise
Et „uuest selgusest” täpsemat selgust saada, võiks korraks meenutada kolme aasta tagust sama ministeeriumi moodustatud Riikliku Looduskaitsekeskuse ilmaletuleku aega. Toona kinnitati, et looduskaitsekeskuse moodustamine on vajalik eelkõige selguse mõttes: LKK moodustamine lahutas looduskaitse valitsemise ja korraldamise funktsioonid, valitsemise ülesanded jäid keskkonnateenistustele ja praktiline tegevus looduskaitsekeskusele.
LKK ja keskkonnateenistuste „lahutuse-projekti” juhtis projektijuhina Andres Onemar, nüüd püüab ta neid kahte asutust koos kiirguskeskusega ühe katuse alla mahutada.
Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar tunnistas, et tema sattumine loodava ameti etteotsa sai talle teatavaks alles möödunud nädala neljapäeval.
Pressikonverentsil ütles ta, et loomulikult tahtnuks ta uue ameti planeerimise juures olla, kuid läks teisiti. „Väga paljud inimesed avaldasid soovi, et ma selle ametikoha vastu võtaksin,” ütles Onemar, kuid ei täpsustanud, kes need inimesed olid.
Kõik ühest asutusest
Andres Onemar püüdis pressikonverentsil selgitada, mis siis ikkagi uue ameti sünniga tavainimese jaoks muutub. Et referent, kes enne keskkonnateenistuses kodanikke vastu võttis, teeb seda rõõmsalt edasi. Elanike ja ettevõtete jaoks tähendab see, et lube, litsentse ning kooskõlastusi saab taotleda ühest kohast.
„Esialgu ei juhtu midagi erilist. Me leppisime reedel kokku, et esmaspäevast, 2.veebruarist lähevad asjad edasi samamoodi kui senini. Asutuste liitmisel aga võib loomulikult tulla tagasilööke, sellega peab arvestama,” lisas Onemar.
Kuid pikema usutluse käigus selgus, et juhtuma hakkab juba sel nädalal – töölepingud ja ametijuhendid ja varade ülevõtmised jne.
Kui pressikonverentsil numbreid täpsustati, et koondamisotsuse on saanud 84 inimest, siis selgus, et Riigimetsa Majandamise Keskusesse üle viidud töötajad jäid koondamisrahast ilma.
„Üleminek ühest asutusest teise oli nende vaba valik,” selgitas kantsler.
Mis kõigist hoonetest, mida senini kolm erinevat asutust haldasid, saama hakkab, selle kohta ootab peadirektor regioonijuhtide ettepanekuid. Nii pole täna kaugeltki teada, mis saab mõne kaitseala keskusest või mõne maakonna keskkonnateenistuse senisest hoonest.
Peadirektor Andres Onemar ütles, et tema kogemuse järgi kulub uue asutuse käivitamiseks poolteist aastat.
Mõned asjad aga nii kaua oodata ei kannata. Näiteks loodushoiutööd. Need on jaotatud nii RMK kui vastloodud ametkonna vahel. Riigimetsa haldajatel tuleb üleantavad loodushoiutööd oma kuludega katta, samuti külastuse korraldamine, mis nüüdsest on vaid nende kanda.
Looduskaitsekeskustes vaevlesid spetsialistid lõputute projektitaotluste ja hiljem nende kohta aruannete tegemisel, parem saatus ei oota neid ka uues asutuses.
„Looduskaitsetöödeks kuluv raha tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Kui segadused looduskaitses saavad ühele poole, siis avaneb meile ka Euroopa rahadest looduskaitsemeede,“ selgitas kantsler Rita Annus. Ta ei täpsustanud, millal plaanitakse segaste aegade lõppemist ja millal meede avatakse.
iii
KADRI PULK
