Peipsi piirkonnas tegutseb aktiivsemalt kaks kalureid ühendavat mittetulundusühingut: Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit ja Peipsi Kalurite Ühing. Neil on tihe koostöö põllumajandusministeeriumi kalamajandus- ning keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnaga ning piirkonna kohalike omavalitsustega. Enne õigusaktide jõustumist on olnud alati võimalus oma seisukoht välja öelda.
Koostööst on häid näiteid
Koostöö täiendab ja toetab nii kolmanda sektori kui ka riigi ning omavalitsuste tegevust, aitab kokku hoida rahalisi vahendeid jne. See omakorda loob võimalused kalandussektori jätkusuutlikuks arenguks. Kindlasti jõuab riigi kalanduspoliitika läbi kolmanda sektori kiiremini ja moonutusteta kalurini.
Samas on kalurid oma huvide kaitseks koostanud mitmeid arengu- ja tegevuskavasid, mis on abiks riigiasutustele kalanduse ja maaelu kui terviku arengu seisukohtade kujundamisel. Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit kasutab ministeeriumide, omavalitsuste ja kolmanda sektori töötajaid oma seminaride, õppepäevade jne korraldamisel.
Nii on ka igal kalandussektori töötajal võimalik oma seisukohad vahetult ametnikele edastada. Ühiselt on otsitud võimalusi rahaliste vahendite hankimisel mitmete plaanide realiseerimiseks. Hea näide on siin Kesk-Peipsi sadama projekteerimisega seonduv ning nüüd juba ehitusega seonduv. Erinevate huvigruppidega koostöös tahetakse moodustada sihtasutus, mis hakkab tegelema sadama ehitusega seotud probleemidega.
Tihedat koostööd tehakse mitmete mittetulundusühingutega: kutseliste kalurite täienduskoolitust korraldava Eesti Kalurite Liiduga, koolinoorte kalapüügi meistrivõitlusi korraldava Jõgevamaa Metsaseltsiga, koolitusteks oma väliklassi kasutada andva Saare Mõisa Arendajate Seltsiga jne.
Vajalik on seostada oma ettevõtmised
Jõgeva maakonna populaarseim ja enamkülastatav turismiobjekt on tänavu oma kümnendat tegevusaastat tähistav Elistvere loomapark, mida arendab Eesti Metsaselts. Eesti Metsaselts eesotsas selle esimehe Kaupo Ilmetiga on teinud ära hindamatu töö Jõgevamaa turismipotentsiaali tõstmisel.
Mitmed suured turismifirmad on võtnud loomapargi oma siseturismi marsruutidesse. Küllalt keeruline on koostada hästimüüvaid marsruute. Külastatavad objektid peavad üksteist täiendama, olema atraktiivsed, pakkuma mitmekülgset informatsiooni paikkonna kohta ja mahtuma teatud ajalimiiti. Seda on Elistvere loomapargi arendamisel ka arvestatud ja objekt toimib hästi. Samuti tuleb aga arvestada üksikult ja perega Eestimaad avastajatega. Seetõttu peab tegevust ja vaatamist jätkuma pikemaks ajaks, ka terveks päevaks.
Loomapargi rajamist alustati külas, kus elu oli sisuliselt seiskunud. Hooned olid juba siis väga halvas olukorras ning nii ei ole endine kolhoosi kontor-klubi näituste jt väljapanekute, seminaride ja koolituste korraldamiseks enam kõlbulik. Ka on hoone eraomandis ja omanik vahetub pidevalt.
Kuigi asjassepuutuvad riigiasutused on rõhutanud, et nende eesmärgid loomapargi arendamiseks on metsaseltsiga samased, on välja kukkunud teisiti.
Kindlasti oli tänavune turismiteenus külastajatele ühekülgne. Sel aastal ei ole korraldatud ühtki näitust. Kümnendat aastapäeva tuleb pidada telgis või leida ruumid väljaspool loomaparki.
Seltsi plaan ehitada uus hoone, kus oleks piletikassa, näitusteruum ning WC-d, jäi ellu viimata. Tänaseks ollakse küll sealmaal, et ehitusega võiks alustada. Kooskõlastamine riigiasutustega võttis aega kolm kuud ja tegelikult jõuti tulemini, mille kolmas sektor esitas juba esimesel või teisel kohtumisel.
Üks aktiivne turismiperiood on aga möödas ja kas teenuse kvaliteet jättis jälje ka maakonna jaoks nii olulise turismiobjekti arengule, on näha järgmistel aastatel.
Kui palju see kõik loomapargi arendajate entusiasmi ja teha tahtmise rõõmu maha võttis, teavad nad ise muidugi kõige paremini.
Vaja oleks, et nii riik, omavalitsused kui ka mittetulundusühingud seostaksid oma tegevuse ühise eesmärgi realiseerimiseks. See on vajalik maakonna kui terviku mitmekülgseks arendamiseks ehk parema elujärje tagamiseks kõigile jõgevamaalastele.
Mittetulundusühingute koostöö omavalitsustega on enamasti üksteise huve ja tegevust toetav. Ka Elistvere loomapargi arendamisel on olnud väga oluline Tabivere vallavalitsuse toetus.
Vabatahtlik töö vajab tunnustamist
Kolmas sektor realiseerib oma mõtteid enamasti vabatahtliku tööna, tasu saamata. Takistused, mis nende inimeste tegevusele ette seatakse, vähendavad tegutsemissoovi. Palju aega, millega saaks midagi konkreetset korda saata, kulub mittekonstruktiivsetele vaidlustele.
Aktiivset tööd kolmandas sektoris saavad meie ühiskonnas üldreeglina teha pensionieas inimesed, kellel on tänu pensionile võimalik ära elada, või majanduslikult kindlustatud inimesed.
Vabatahtliku töö tegijaid tuleb austada ja nende tööd tunnustada. Riigiametnikel on kohatu nendele inimestele ülevalt alla vaadata. Õnneks on selliseid ametnikke vähe.
Jõgeva maavanem ja maavalitsuse spetsialistid on mittetulundusühingute vajadustesse alati mõistvalt suhtunud. Maakonnas töötavad riigiasutused peaksid oma seisukohti kujundama piirkonna arengut kui tervikut silmas pidades ja oma tööd suunavaid õigusakte järgides. Alati ei tule kooskõlastatusi otsivale kolmanda sektori esindajale öelda esimese lausena “See ei ole võimalik?, vaid otsida ühiselt võimalusi, kuidas hea mõte õigusakte järgides teoks teha. Selleks vajab kolmas sektor riigiametnike tarka nõu.
ENE ILVES,
Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna esinaine
