Arvatavasti kõige suurem ja tuntum Jõgevamaal on Kuremaa rand, kuhu ilusate ilmadega koguneb päris suur hulk inimesi. Kuremaa järve ääres on ka olemas vetelpääste, rannakohvik ning mitmed vaba aja veetmise võimalused. Näiteks saab seal rentida vesiratast, käia ?Linda? nimelise laevaga lõbusõitu tegemas ning mängida võrkpalli. On olemas WC ning riietuskabiinid.
Väikelastel on Kuremaal samuti suhteliselt ohutu, sest vesi ei lähe väga järsku sügavaks. Olemas on prügikastid, randa koristatakse regulaarselt. Lisaks sellele on Kuremaal ka 100-kohaline valvega parkla, mis automaatselt lahendab ka parkimisprobleemi.
Teiseks väga populaarseks supluskohaks on Saadjärve Tabivere rand. Mõni aasta tagasi veel üpris mannetus seisus olnud, kuid tänaseks päris kenasti korda tehtud rand on meelispaigaks paljudele.
Renoveeritud on aastaid tagasi lagunenud ujumissillad, rannas on ka kaks võrkpalliplatsi. Olemas on riietumiskabiinid. Tabiveres on korralik liivarand. Järvepõhi läheb pisut kaugemal küll üsna ruttu sügavaks, kuid see tavasuplejat eriti ei häiri.
Ujumiskoha leiab ka rahuarmasta
Paljud suvitajad eelistavad ujumiseks siiski rahulikke ja vähem rahvastatud kohti. Nendele sobivad väiksemad ja eraldatud metsajärvekesed. Üks neist on Jõgevalt 15 kilomeetrit Rakvere poole jääv Tooma järv, mis asub Endla looduskaitsealal. Metsaga ümbritsetud, turbapõhjaga soojärve juures on ka lõkkeplats ja telkimiskohad.
Lisaks sellele on Toomal ka õhtuti väga hea ujuda, sest turbane põhi hoiab vee kaua soojana. Järve ääres on ka purre ja väike hüppetorn. Kõigil pole seal siiski mugav vette minna, sest kallas on kõrkjane ja põhi mudasevõitu. Et järv on umbes kolm meetrit sügav, saab ujuda see, kes purdelt sisse hüpata söandab. Sillakese kõrvale on kunagi ehitatud ka väike lastebassein, kuid osa laudpiirdest on pehkinud ja ei ole seetõttu väikesele suplejale ohutu. Järve ääres on ka parkimisplats.
Teine järv rahuarmastajatele asub Saarel. Vaikses kohas metsa sees asuv veekogu on samuti ideaalne koht telkimiseks ja grillimiseks ning ka kergeks supluseks. Liivaranda seal küll ei ole, kuid õhtuseks karastuseks on paik üsna sobiv. Saare järve ääres on kaunis loodus ja koht jääb suurest maanteest kõrvale.
Aidu lähedal asuv järv sobib samuti pigem rahulikku õhkkonda nautivatele inimestele. Veekogu on unikaalne selle poolest, et ujuma on võimalik minna praktiliselt igast küljest. Põhi ja paiguti ka rannajoon on liivane.
Karastus jõeveest
Põltsamaal on populaarseks supluskohaks jõgi oma liivase kaldaga. Erilisi atraktsioone seal küll pole, kuid ujumiseks ja päevitamiseks sobib see koht ideaalselt. Siiski ei soovitata sinna minna nendel, kelle ujumisoskus pole väga kiita, sest kiire vool segab ning vastuvoolu ujuda on üpris raske.
Pedja jõgi on küllalt jaheda veega ja isegi kõige palavamatel suvepäevadel ei tõuse temperatuur naljalt üle 19 kraadi. Põhjuseks on rohked allikad ja võrdlemisi kiire vool.
Siiski käiakse ka Pedja jões suviti suplemas. Jõe ääres saab puhata ka Jõgeva alevikus, kus lähedal olemas võrkpalliplats.
Samuti ei soovitata Pedja jõkke ujuma minna nendel, kelle ujumisoskus algeline. Ränkpalaval suvepäeval on aga allikane Pedja jõgi mõnusalt karastav.
EILI KOITLA
