Kergejõustikuga alustas Mihkel Kukk 12-aastaselt treener Hanno Kolli käe all. Alguses ei olnudki Mihklil kergejõustikus eriti suuri eesmärke seatud, pigem tegi ta seda hobi pärast. Treener Hanno Kolli jaoks oli Mihkel nagu iga teinegi spordipoiss, kellel head eeldused olemas. Juba suhteliselt alguses märkas treener, et suure kondi ja tugeva kehaehitusega poisist teivashüppajat ei saa, viskekäsi on tal aga väga hea. Umbes 16-17 aastaselt toimus ka spetsialiseerumine odaviskele. Seejärel hakkasid ajapikku tulemused paranema ning noorteklassis jõudis ta ka medalikohtadele, kuigi Eesti noortemeistriks pole tal õnnestunud saada.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist siirdus noormees sõjaväkke ning ajateenistuse lõppedes Tallinna Tehnikaülikooli teedeehitust õppima. Loomulikult ei jätnud ta sporditegemist maha, vaid otsis endale Tallinnast treeneri, kelleks on samuti Jõgevalt pärit edukas odaviskaja Heiko Väät. Juba aasta pärast Tallinnasse minekut toimus oluline arenguhüpe: Mihkli odaviskekaar pikenes 61 meetrilt 68 meetrile. Oluliseks teguriks oli treeningutingimuste paranemine: Jõgeval polnud ju tol ajal korralikku staadioni.
Pärast jõulist edasihüpet tuli siiski kerge tagasilangus 65 meetrile, mis sel hooajal kompenseeriti augusti alguses 77 meetri ja 70 sentimeetrise viskega ning esikohaga BIG kergejõustiku kuldliiga finaalvõistlustel Kadrioru staadionil. Treenerivahetus ei olnud Mihklile probleem, kuna uus treener Heiko Väät on väga kõrge tasemega nii odaviskajana kui ka treenerina. Kaht treenerit Mihkel omavahel otseselt võrrelda ei taha. Hanno Kollilt sai ta väga hea kergejõustikualase baasi, kuid odavisketehnika on tugevam praegusel treeneril.
Õppimine ja sport
Vaatamata headele tulemustele spordis, otsustas Mihkel ülikooli minna, et kõrgharidus omandada. ?Ilma hariduseta siiski läbi ei aja,? sõnas noormees. Tema sõnul tippsport ja õpingud üksteist segama ei hakka ning sportlasekarjääri nimel ta kooli pooleli ei jäta. Vahepeal on siiski juhtunud, et mõni treening tuleb õppetöö pärast kõrvale jätta ning mõningate võistluste ajal peab koolist puuduma, kuid suuremat probleemi pole sellest veel tulnud.
?Kuna ma kooli kõrvalt tööl ei käi, siis jääb vabalt aega treenimisele,? rääkis Mihkel Kukk. Õppimiseks valis noormees endale sellise eriala, kuhu tal õnnestus sisse saada ja millega ta hiljem elus tegeleda tahaks. ?Vaevalt, et ma veteranieani odaviskega tegelen, seega peab arvestama, et kunagi on vaja ka tööd tegema hakata,? selgitas Mihkel. Enne kooli lõppu pole noormehel kindlasti plaani tööle minna. Loomulikult oleks ideaalne variant täiskohaga trenn, mis tähendab seda, et treenitakse vähemalt kaks korda päevas ja vahepeal tegeleb sportlane üldfüüsilise treeninguga, näiteks ujumise või jalgrattasõiduga. Mihkel Kuke sõnul on täiskohaga treenijatel paremad eeldused kõrgemaid tulemusi näidata, kuid palju sõltub ka inimese enda andekusest.
Mihkli sportlasekarjääri jooksul pole tal suuri vigastusi ette tulnud, mis oleks ta pikaks ajaks võistlemisest välja lülitanud. Küll on olnud mõningaid küünarnuki ja õla nihestamisi ning põlvevigastust, kuid ükski neist pole olnud liiga tõsine. Samuti pole Mihklil olnud ka nii ränki tagasilööke, mis oleks sundinud teda spordist loobuma. ?Vahel on ikka mingi mõõnaperiood, aga sellest saab kiirelt üle,? tunnistas Mihkel. Tema sõnul aitab sageli isegi väikeste nüansside muutmine treeningul, et motivatsioon ja töötahe tagasi tuleksid.
Eesmärkide täitmineMihkel Kukk seab endale ka igal aastal teatud eesmärgid, mida kindlasti täita. Need paneb ta paika vastavalt oma võimetele ja oskustele ning üle oma varju hüppama ei kavatse hakata. ?Kunagi noores eas sai unistatud noorteklassis Eesti tippu jõudmisest, mis ka täitus. Praeguseks eesmärgiks on MMi B-norm täis visata. Selleks tuleb tal praegust tippmarki 77.70 veel 10 cm võrra parandada.
Sügisel toimuval Osaka MMil Mihkel siiski ei osale, kuna ei usu, et suudab selleks ajaks normi täis saada. Samuti arvab noormees, et tema keskmine tulemus on suurvõistluste jaoks liiga madal.
?Kõigepealt tuleb saavutada stabiilsus. Kui keskmine tulemus tõuseb 77-78 meetri piirimaile, siis on mõtet juba EMi ja MMi suunas vaadata,? lisas ta.
Kogemust on Mihklil tema enda sõnul juba piisavalt, päris poisikeseks ta end ei pea ja võistlustel ennast ümbritsevast häirida ei lase. Siiski teab ta rääkida, et tiitlivõistlustel on asi palju pingelisem ning keskenduda on seal väga raske.
?Tohutult palju on tühja energiakulu, sest seal pole võimalik rahulikult omaette soojendust teha,? sõnas Mihkel. Odaviskajana ta oma tulevikku pikalt ette ei planeeri. Iga hooaja lõpus teeb ta enda jaoks kokkuvõtte möödunust ning vastavalt sellele seab eesmärgid järgmiseks hooajaks. Et tänavune aasta on Mihklile olnud väga edukas, siis loodab ta vaikselt, et suudab tuleval aastal täita olümpiamängude A-normi. Tema esimene treener Hanno Koll möönab, et kui viskesse tuleb stabiilsus, siis tulevad ka paremad tulemused, kuid Mihkli võimete ja arengu teemal Koll ennustada ei taha.
Tagasihoidlikkus on voorus
Et sporditulemused on paranenud, on Mihklit viimasel ajal ka rohkem märkama hakatud. Siiski leiab ta, et rahvas võiks rohkem tähelepanu pöörata just kergejõustikule üldiselt, mitte ainult üksikutele sportlastele. Tema ise meedia tähelepanu siiski veel ahistavaks ei pea.
?Viimastel päevadel on intervjuusid küll tavalisest rohkem anda tulnud, aga küll varsti rahunetakse jälle maha,? arvas Mihkel. Tähelepanu keskpunktis olla talle suurt ei meeldi.
Hetkel treenib Mihkel oma kodulinnas Jõgeval, kus on mugavam, sest vahemaad on väiksemad kui Tallinnas. Tänu uuele kergejõustikustaadionile on ka treenimistingimused oluliselt paranenud.
Mihkel Kukk ei räägi endast kui tulevasest Eesti, Euroopa või maailmameistrist, pidades end praegu veel väikeseks tegijaks. ?Eesti tasemel olen ma ehk piisavalt andekas, kuid maailmas veel mitte keegi,? sõnas ta.
Hanno Kolli sõnul on maailmatasemel tulemusteks vaja head keskkonda, õigeid treeningplaane ning piisavalt andekust.
?Praeguse seisuga on need kõik Mihklil ka olemas,? kinnitas Mihkel Kuke esimene treener.
EILI KOITLA
