Mullu pöörduti Jõgevamaa Tarbijakaitse Ühingu poole abi saamiseks 202 korral, tarbijakaitsealasel seitsmel teabepäeval oli enam kui veerand tuhat osavõtjat.
Jõgevamaa Tarbijakaitse Ühing on ettevõtjatest ja poliitilistest erakondadest sõltumatu mittetulundusühing, Eesti Tarbijakaitse Liidu (ETL) liige. “Meie põhieesmärk on maakonna kõikide tarbijate huvide ja õiguste kaitsmine läbi informeerimise, nõustamise ja koolitamise. Teeme seda tasuta. ETLi tellimusel oleme teostanud mitmeid tarbijakaitsealaseid uuringuid, mullu osalesime kahes projektis, mis käsitlesid tarbijakaitseseaduse täienduste ja muudatuste jõustamist Jõgeva maakonnas ning tarbija teadlikkuse tõstmist, säästlikku tarbimist ja keskkonnariskide vähendamist,” selgitas 61-liikmelise tarbijakaitseühingu juhatuse esimees Heino Ilves.
Koostöös omavalitsustega on teabe- ja õppepäevi korraldatud Jõgeval, Mustvees, Tormas, Palamusel, Puurmanis ja mujalgi. Kahel teabepäeval esines Riigikogu ja tarbijakaitseühingu liige Mai Treial. Rahvale on selgitatud tarbija põhiõigusi, kaubamärgistuse üldnõudeid, kauba või teenuse ohutust ja kvaliteeti, hinna avaldamist ja sõlmitud lepinguid, pretensioonide lahendamise korda ja teisi teemasid. Erilist huvi on tekitanud tarbijakaitseseaduse muudatus, mis keelab ebaausate, agressiivsete ja eksitavate kauplemisvõtete kasutamise, samuti Jäätmekäitlusseaduse rakendumine maakonnas.
Hädas jäätmekäitlusega
“Meie analüüs näitas, et kõikidel omavalitsustel on kohustuslikud jäätmekäitlusdokumendid olemas ning jäätmeveo kord ja tingimused kindlaks määratud. Seda ka Pala, Pajusi, Kasepää ja Saare vallas, kuigi see kohustus ei laiene omavalitsusteni, kus on vähem kui 1500 elanikku. Valdades on enamasti hajaasustus ja prügi tekib suhteliselt vähe, oma prügi soovitakse ise käidelda. Tuleb ka ette, et kinnistul ei toimugi elutegevust. Seepärast ongi probleeme seaduse nõuete täitmisel. Näiteks Mustvees korraldatud teabepäeval, kuhu oli tulnud üle kuuekümne linlase, selgus, et omavalitsuse informatsioon jäätmeveoga liitumise kohta ei olnud täies ulatuses jäätmevaldajani jõudnud. Jäätmete veo korraldus, jäätmekäitlejate monopoolne seisund ja valikuvõimaluste puudumine, vedaja poolt trahvide ja topeltarvetega ähvardamine ning tühisõitude eest suure tasu nõudmine on olnud probleemiks mujalgi. Oleme selgitanud, et jäätmeveoga mitteliitumise avaldusega tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kelle pädevuses on see taotlus rahuldada või mitte. Selge on aga see, et jäätmeid tekib meil üha rohkem. Senine elulaad ja käitumine näitab, et ega elukeskkonnast veel suurt hoolita. Kampaania “Teeme ära 2008″ näitas piltlikult, et prügisse uppumise oht pole meil veel teadvustatud indiviidi tasemel, ja nagu välismaa kogemused näitavad, võtab see aega. Kahjuks valitseb mentaliteet, et milleks maksta, kui jäätmeid saab kuhugi, näiteks metsa alla poetada. Selles osas jätkub tööd ka järelevalveorganitele,” tõdes tarbijakaitseühingu nõustaja Rein Toom ja tõstis positiivse näitena esile Põltsamaa linna, kus selleks, et distsiplineerida jäätmevaldajaid, kes ei ole jäätmeveoga liitunud, nõutakse kord aastas prügi käitlemise kohta kviitungi esitamist. Vastasel juhul võib omavalitsus mitteliitumise avaldust mitte rahuldada.
Kallis biojäätmevedu
Jõgevamaa tarbijad ja nende huvide kaitsjad peavad olulisemateks kitsaskohtadeks jäätmekäitluses, et paljude kaupluste juures puudub võimalus anda kodus sorteeritud pakendid ja makulatuur taaskasutusse, klantspaberil trükireklaam põleb ja komposteerub väga halvasti, biolagunevatel köögi- ja sööklajäätmetel on liiga kõrged käitluskulud, mis ei motiveeri nende lahuskogumist, ka on selle jäätmeliigi üleandmiseks ette nähtud biolagunevad kotid liiga kallid; eterniidi kui asbesti sisaldava jäätmeliigi üleandmine prügilasse toimub väga kõrge tasu eest, mis ei motiveeri selle käitlemist vastavalt seadusele.
“Valupunkte on teisigi, kuid tarbijakaitsjate tähelepanu väärib seegi, et dokumentaalselt on jäätmevedu omavalitsuste territooriumil küll korraldatud, kuid sisuliselt on tingimused ja kord ebarahuldavad ning puudub vajalik järelevalve eeskirjade täitmise üle. Omavalitsuste tegematajätmiste eest sanktsioone ette nähtud ei ole ja loodetakse, et aja jooksul kõik laabub,” tõdes Rein Toom.
Eksitavad hinnasildid
“Seoses kaupade ja teenuste hindade märgatava tõusuga on sagenenud ka pretensioonid kaubandusele ja kaupade kvaliteedile. Tihti ei vasta kauba hind müügisaalis kassas küsitud hinnale, seda enamjaolt suurtesse kaubanduskettidesse kuuluvates kauplustes nagu Maxima. Osa müüjaid ei taha tunnistada tingimusi, mis kauba garantiiajal annab tarbijale soodsama seisukoha. Tihti ei olda rahul toote märgistusega, sest mitteloetava teksti tõttu ei ole võimalik saada kauba kohta piisavat ja vajalikku informatsiooni. Üsna sageli kohtab müüjate ebakompetentsust ja ebaviisakust, teenuse eest küsitakse aga ettemaksuks rohkem kui 50 protsenti selle hinnast. Meie poole pöördutakse alati siis, kui leitakse, et tarbija õigusi on piiratud. Enamikul juhul oleme leidnud tarbija jaoks positiivse lahenduse,” kinnitas tarbijakaitseühingu esimees Heino Ilves.
Jõgevamaa tarbijakaitse nõuandla ( Aia 2, telefon 772 2593) poole saab pöörduda esmaspäeviti ja neljapäeviti kella 11-16 ja reedeti 11-13. Iga kuu teisel ja neljandal kolmapäeval kella 10-12 saab tarbijakaitsjatelt abi Põltsamaa linnavalitsuses, teisel ja neljandal neljapäeval aga Jõgeva vallavalitsuses.
iii
ARDI KIVIMETS
