Tänavu Jõgeva Ühisgümnaasiumi 11. klassi lõpetanud Reili Liiver tegi oma uurimistöö tarvis kooliõpilaste hulgas küsitluse, millest selgus, et 92% tarbib alkoholi. Kui küsitluse autor uuris, kui palju kordi nad alkoholi tarbinud on, vastas enamik, et rohkem kui korra või paar. Ainult ühe korraga polnud keegi piirdunud.
Eelmisel nädalavahetusel peetud Õllesummeril jäi napsiklaasi või alkoholilõhnadega vahele üle saja alaealise.
Kui eelmise aasta viie esimese kuuga nabis politsei kinni 2723 alaealist purjutajat, siis käesoleva aasta alguse “saagiks” oli 3443 alaealist.
Politseiameti statistika kohaselt on eelmise aasta alguskuudega võrreldes jäänud rohkem vahele ka alaealisi, kes on üritanud alkoholi osta ja samuti on kasvanud nende täiskasvanute hulk, kes on alaealiste palvel neile alkoholi muretsenud.
Selle statistika valguses polegi imestada, miks Reeli Liiveri küsitluses 92% õpilastest ausalt vastas, et pruugivad jah alkoholi.
Alkohol on nii igapäevane asi, et õllejoomist noored ise enam alkoholitarbimiseks ei peagi. Eriti levinud on see suhtumine gümnaasiuminoormeeste hulgas. Tüdrukutel jälle pole midagi siidrite ja muu lahjema kraami vastu. Ega siis ainult lahjema alkoholiga piirduta, käiku läheb ka kangem kraam.
Meie haige ühiskond, kus pingeid palju, tekitab noortes illusiooni, et alkoholi pruukides saab pidutseda ning ennast lõdvaks lasta. Eeskuju annavad vanemad, kes üha rohkem sirutavad lõdvestuseks käe alkoholiklaasi järele.
Ja egas alkoholi kättesaamisega ka probleeme ole ? vaadake, kui osavalt on supermarketites alkohol paigutatud! Sellest ei saagi mööda minna.
Teisalt rõhutatakse, et asi on käest ära ja kohe tuleb kehtestada ülikarm keeld ? pärast kella 20 ei saa enam tilkagi. Kes enne alkoholi ei varunud, need teevad seda sellise keelu peale kindlasti. Nii ongi keelul hoopis tarbimist suurendav mõju.
Käskude-keeldudega on väga raske ? et mitte öelda võimatu ? alkoholi tarvitamist piirata. Mõistlik selgitustöö ja võimalused alkoholitagi huvitavat elu elada aitavad märksa tõhusamalt.
