Põhikiri seadusega vastavusse

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Vaike Murumetsa sõnul jõustus hooneühistuseadus 1. jaanuaril 2005 ning selles anti elamu- ja garaa?iühistutele kolmeaastane tähtaeg oma põhikirjade muutmiseks. “Paljud ühistud on tänaseks oma põhikirju muutnud ja muudatused registrisse kandnud, kuid paljudel on see veel tegemata,” sõnas Murumets.

Hooneühistuseaduse vastuvõtmise eesmärk oli paremini kaitsta hooneühistu liikmete huve. Hooneühistu liikmesus, millele vastab eluruumi või mitteeluruumi ainukasutuse õigus, on nii oma majandusliku, sotsiaalse kui ka rahalise sisu poolest võrreldav korteriomandiga. Elamuühistu puhul on lisaks tegemist inimeste kodudega.

“Seega peaks elamuühistu liikme omandiõigus ja kodu puutumatus olema kaitstud korteriomandi omanikuga võrreldaval tasemel. Enne hooneühistuseaduse jõustumist see aga kahjuks nii ei olnud,” märkis Murumets.

Korteriomand oli ja on kinnisomand, mis on kantud kohtu poolt peetavasse registrisse, mille andmed on avalikud ja kuhu kannete tegemine toimub kohtu kontrolli all. Korteriomandi võõrandamiseks on vajalik notariaalselt tõestatud tehing, seega lisandub kohtu kontrollile veel notari kontrolliv ja nõustav roll.

Üheks oluliseks muudatuseks oli nõue pidada hooneühistu liikmete nimekirja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. See muudatus tagab, et nimekiri on avalik sarnaselt kinnistusraamatu andmetele ja igaüks saab selle andmetega tutvuda. Teine oluline muudatus puudutas liikmesuse võõrandamise ja pantimise tehingutele notariaalse vormi nõude kehtestamist.

Peale seaduse jõustumist saatis justiitsministeerium kõigile elamu- ja garaa?iühistutele kirja, milles selgitati muudatuste eesmärke ja anti nõu põhikirja muutmiseks. Nimetatud nõuanded võib ka praegu leida justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/15597.   

DIANA KÕMMUS, Justiitsministeeriumi avalike suhete spetsialist