Sügisel lootusrikkalt SEB Korvpalli Meistriliiga hooaega alustanud Kuremaa SK meeskonnast – Jõgevamaa esimesest kõrgliiga korvpallivõistkonnast – on viis nimekamat mängijat nüüdseks lahkunud. Lahkunud on ka peatreener Jüri Neissaar. Ent Kuremaa Spordikooli direktor Ergo Prave kinnitab, et võistkond kui niisugune on alles ja kavatseb hooaja lõpuni mängida, olgu siis tulemused pealegi esialgu oodatust kesisemad.
Missugused mängijad Kuremaa võistkonnast lahkusid ja mis neist saanud on?
Ando Tagamets mängib Rakvere Tarvas, Ardo Ärmpalu Tallinna Kalevis, Heiko Rannula Valga Weljes, Martin Viiask TTÜ KKs ja Erik Dorbek ühes Belgia klubis. Ka Ardo Ärmpalu käis piiri taga, täpsemalt Ukrainas testimisel, ent ainsana meilt lahkunutest pääses välisklubisse siiski Erik Dorbek.
Kas viie mängija lahkumise põhjuseks oli kätte saamata palgaraha?
Esiteks ei nimetaks ma seda raha, mida mängijatele makstakse, palgaks, vaid stipendiumiks. Teiseks ei pidanud mängijad sugugi päris ilma rahata läbi ajama, nagu mõnes meediaväljaandes on väidetud, vaid lihtsalt napima rahaga, kui nad lootsid. Kusjuures praegustes koduklubides saavad nad enamasti kordades vähem, kui nad meilt küsisid. Praegustes oludes hakkavad asjad ka mujal oma õigetesse raamidesse loksuma.
See, et korvpallurid majanduslikel põhjustel klubisid vahetavad, on üsna tavaline, ja need viis meest, kes meie meeskonnast lahkusid, ei lahkunud vaenlastena: seda on nad ka ise öelnud. Kas mängijate “rände” probleem meid enne hooaja lõppu veel puudutab, ei oska öelda.
Kes praegu Kuremaa SK meistriliigameeskonnas mängivad?
Algkoosseisust on alles jäänud Jaanus Annok, Tanel Kaljula, Kait Koppel, Sven Kukemelk, Mihkel Kurg ja Märt Tralla ning neile on lisandunud meie enda esiliigameeskonnast pärit Gintaras Dalke, Sven Kaldre, Risto Rebane ja Henri Räim ning Eesti noortekoondise liikmed Martin Dorbek, Jaan Puidet ja Rain Veidemann. Ka meie enda kunagine kasvandik Ardi Oja tuli TTÜst meile tagasi. Nii et ei saa sugugi öelda, nagu Kuremaa SKst ainult mindaks, siia tullakse ikka mõnikord tagasi ka. Treenib meistriliiga meeskonda praegu Toomas Annuk.
Kohalike noorte korvpallurite arengu seisukohalt võib kogenumate meeste lahkumist isegi mõnes mõttes positiivseks nähtuseks lugeda: meie noored saavad nüüd hoopis tugevama väljundi, st saavad meistriliiga mängudes hoopis rohkem platsil viibida. Ja kus mujal siis ikka õpitakse ja arenetakse!
Ainult võidurõõmu pole Kuremaa SK enam ammu maitsta saanud…
Jah, seda küll. Aga nii noorelt – meie mängijate keskmine vanus on 20 eluaasta ringis – ja kogemusteta koosseisult oleks ka ülekohtune Eesti tipptegijate vastu mängides kohe võite nõuda. Nad annavad niigi endast parima ja on nii mõnelegi meeskonnale südilt vastu hakanud. Tallinna Kalevile jäime näiteks 3. detsembril kodusaalis Tormas alla ainult ühe punktiga. 7. jaanuaril sealsamas peetud mängus pidasime ka Pärnu/Catweesi vastu 36 minutit tasavägist lahingut. Ainult möödunud reedel Rakveres sealse Tarva vastu mängitud mängu ajal trehvas olema mingi erakordselt halb tähtede seis: usun, et samad poisid oleksid järgmisel päeval kinniseotud jalgadega ka paremini mänginud. 34 korral kaotasime palli, 23 korral võimaldasime vastasel kiirrünnaku ette võtta ja vabavisked ei läinud korvi poolegi – mõni ime siis, et tulemuseks oli masendav 52:113 allajäämine. Aga selle mängu oleme püüdnud lihtsalt unustada. Loodan, et poisid sellest mängust õiged järeldused teevad. Siis saame sellelt pinnalt edasi minna.
Kas kahetsete, et meistriliigaga üldse jändama sai hakatud?
Seda mitte. Kui kõiki asju kohe kahetsema kiirustada, siis ei tasu lõpuks enam hommikul voodist välja tullagi: äkki juhtub jälle midagi! Seda pean küll tunnistama, et olime sügisel liiga sinisilmsed ja heausksed mitmete asjade suhtes ning tegime mitmeid ennatlikke otsuseid. Ühest küljest ei osanud me augustis veel ette näha, et ilmaelu niisuguse pöörde võtab, nagu see nüüdseks võtnud on, teisalt jäi meil ettevalmistusaeg liiga lühikeseks. Kui tahtsime meistriliigas mängimise võimaluse ära kasutada, tuli reageerida napi kahe nädala jooksul. Olnuks meil rohkem aega, oleksime langetanud mängijate stipendiumide suuruse, treenerite valiku ja treeningsüsteemi ülesehitamise osas arvatavasti arukamaid otsuseid.
Nüüdseks on selge, et paljusid asju saab palju odavamalt ja efektiivsemalt teha, kui me algul arvasime. Näiteks treeningud toimusid varem nii Kuremaal kui ka Tartus mitmes eri saalis, mis tekitas logistilisi probleeme. Nüüd treenitakse ainult Kuremaal ja tsüklite kaupa. Näiteks üleeile algas järjekordne kuuepäevane laagrivormis tsükkel, mille jooksul meestel on kaks tugevat treeningut päevas. Treeningtsüklite vahele jäävad mõned vabad päevad, aga eeldan, et nii kõrgel tasemel korvpalli mängivad mehed ei logele nendelgi niisama, vaid käivad iseseisvalt jooksmas, jõusaalis või ujumas.
Käimasoleva tsükli ajal viib treeningud läbi meistriliiga meeskonna mängija ja esiliiga meeskonna treener Tanel Kaljula. Olemegi jõudnud olukorda, kus on mõistlik käsitleda meistriliiga ja esiliiga meeskonda kui üht tervikut, sest koosseisult need ju enamjaolt kattuvad.
Esiliigas läheb Kuremaa Spordikoolil kuuldavasti päris hästi.
Jah. Esiliigas on meil käsil senistest edukaim hooaeg. Praegu on käimas vahegrupiturniir ja kuigi me oleme tugevamas, D-vahegrupis praegu kaheksandal ehk eelviimasel kohal, usun, on play-offi jõudmine vägagi tõenäoline, sest meil on teistest kaks mängu vähem peetud ja kolmandast kohast lahutab meid ainult üks võit: tabeli keskosa on praegu väga tihe. Miinimumprogramm oleks koguda kaheksast vahegrupimängust neli võitu, maksimumprogramm eeldaks kuut võitu. Need peaksid küll tagama koha play-offis.
Kaks viimast kaotust esiliigas on tulnud eelkõige Märt Tralla ja Sven Kukemelgi vigastuste tõttu. Nüüd on nad paranemas ja tänu sellele, et ka Ardi Oja esiliiga mänge kaasa mängib, on meil korvi all jõudu senisest rohkem. Tõsi, kaks järgmist vastast – Rock 2 ja Rademar – on turniiri liidrid, nii et kerge meil nende vastu mängida ei saa olema. Aga loodan, et homme ja esmaspäeval saab Kuremaa spordihoone rahvast niisama täis olema kui see esiliiga kodumängude ajal ikka on olnud.
Kas meistriliiga kodumängude ajal Torma spordihoones on pilt samasugune?
Selle aasta esimese mängu ajal 7. jaanuaril oli publikut küll väga hõredalt. Osalt tingis seda ehk ka külm ilm. Järgmise meistriliiga kodumängu peame 28. jaanuaril TTÜ KK vastu ja kutsuksin ikka kõiki korvpallisõpru Tormasse tagasi: oma kohalolekuga saate meie noort meeskonda toetada ja mine tea, kui suuri staare nende hulgast kunagi võib sirguda!
Kas vahepealsed rasked ajad on mõjutanud ka sponsorite suhtumist?
Võtan mütsi maha nende ees, kes meid ikka veel toetavad! Usun, et need, kes meid praegu toetavad, teevad seda hooaja lõpuni. Nendest, kes sügisel toetada lubasid, aga tegudeni ei jõudnud, ei ole aga mõtet üldse rääkida. Muidugi oli neil viisakalt ei öeldes mugav näpuga majandussurutise ja Kuremaa SKd materdavate artiklite peale näidata. Minule see majandussurutise jutt jälle üldse ei meeldi: kui kogu aeg hädaldada, siis ei saagi midagi teha. Tegelikult saab rasketel aegadel asju veel paremini ja mõistlikumalt teha kui headel aegadel, sest siis oled sunnitud rohkem pingutama ja asjad ei tule sulle liiga kergelt kätte. Mis aga meedia tähelepanusse puutub, siis seda saime detsembris vist rohkemgi kui vastne USA president Barack Obama. Isegi ETV vana-aasta õhtu “Edekabeli” spordiuudiste sketšis oli Kuremaa ära mainitud. Kui enamasti käis meedias parastamine, siis see “Edekabeli” “müks” oli minu meelest täitsa meeldiv ja sõbralik. Nii et kui hooaja algul oli korvpalliringkondades veel mõni inimene, kes ei teadnud, kus Kuremaa asub, siis nüüd selliseid küll enam ei leidu.
Kuidas meeskonnas meeleolu on?
Situatsioon, millesse sattunud oleme, on mõnevõrra ootamatu nii klubi juhtkonnale kui ka mängijatele: noored mehed, kes valmistusid teiste esiliigameeskondade vastu mängimiseks, peavad nüüd silmitsi seisma meistriliiga „ässadega”. Aga minu meelest lähevad nad igas mängus platsile ikka lahingut andma, mitte niisama palli patsutama. Iga korralikult mängitud mäng on nende jaoks väike kangelastegu ja ma loodan, et nad kaotustest valesid järeldusi ei tee ning parastavaid ajaleheartikleid ja netikommentaare liiga südamesse ei võta.
Kas Kuremaa SK osaleb meistriliigas ka järgmisel hooajal?
See sõltub kõigepealt sellest, kuidas Eesti Korvpalliliit tuleval hooajal meistriliiga üles ehitab, kui palju sinna meeskondi võtab ning missugused tingimused seab sinna jäämiseks. Meie meeskonna mänedzheri Raivo Trallaga mõtleme igatahes juba selle peale, kuidas juba juulis uue hooaja ettevalmistustele start anda – et jälle hiljaks ei jääks. Mõtleme ka sellele, kuidas vanu vigu mitte korrata. Samas on kindel, et teeme ka uusi vigu: vigadeta saab hakkama ainult see, kes üldse mitte midagi ette ei võta.
Kõigele vaatamata pole viimased kuud ei minu enda ega ka maakonna korvpallielus olnud mahavisatud aeg: ma olen õppinud tundma meistriliiga süsteemi ja mängijaid ning hakanud neid paremini mõistma. Põhjendamatut optimismi on vähemaks jäänud ja minu eas sobivamat realistlikku mõtlemist juurde tulnud. Piltlikult öeldes läksime sügisel maratonirajale neljasaja meetri jooksu taktikaga. Nüüd oleme tempot korrigeerinud ja loodan, et enne hooaja lõppu mootor kinni enam ei jookse.
iii
RIINA MÄGI
