Avatud ruumi meetodil läbi viidud noortefoorumit ?Jõgevamaa täna ja homme? juhtis Põlva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Haimar Sokk, kes kõigepealt palus noortel ringis istet võtta: tema sõnul on tähtsaid asju ajast aega otsustatud ringis istudes. Ainsaks foorumil kehtivaks seaduseks nimetas ta aga kahe jala seadust.
?See on väga lihtne seadus: kui sul midagi öelda ei ole ja kui sa siin midagi ei õpi, siis mine ära!? seletas Haimar Sokk.
Kui tavaliselt on igasugustel seminaridel ja foorumitel käsitletavad teemad ette teada, siis avatud ruumi meetodi puhul selgub see, mille üle arutlema hakatakse, kohapeal. Kõigepealt paluski Haimar Sokk noortel suurtele paberilehtedele kirja panna probleemid, mis nende meelest Jõgevamaal lahendamist vajaksid. Pärast väikest arupidamist selgus, et foorumil osalejate meelest väärivad käsitlemist bussiliikluse ja teede (sealhulgas kõnni- ja jalgrattateede), iibe ja koolieelsete lasteasutuste, Jõgevale kino rajamise, vaba aja veetmise võimaluste ja noorsootöö probleemid ning Jõgevamaalt pärit tudengite sidemed kodukohaga.
Nendel teemadel jätkatigi: rühmatöö käigus toodi välja probleemid ja nende võimalikud lahendused.
Kujunes asjalikuks
?Minu arvates kujunes noortefoorum vägagi asjalikuks,? tõdes foorumi initsiaator, maavanem Aivar Kokk. ?Paljusid probleeme, mida noored tõstatasid, hakkame tulevikus kindlasti omavalitsusjuhtidega arutama. Näiteks tegid noored ettepaneku käivitada midagi börsilaadset, mis aitaks Jõgevamaalt pärit tudengitel kodumaakonnas tööd ning maakonna ettevõtetel kvalifitseeritud tööjõudu leida.?
Maavanema arvates tasuks ettevõtjatel kaaluda, kuidas n-ö kinnistada tudengid oma firma külge juba õppimise ajal: seda saaks teha näiteks õppemaksu maksta aidates või stipendiumi makstes. Värskelt diplomeeritud spetsialistid vajaksid aga abi eluaseme või eluasemelaenu saamisel.
?Tudengid tõesti ootavad, et nende kodukoha ettevõtted või omavalitsus nende käekäigu vastu rohkem huvi tunneksid: nii oleks neil lihtsam praktika- või töökohta leida. Jõgevamaal omakorda on väga vaja, et vähemalt osa siit õppima läinud noori siia ka tagasi tuleks,? ütles Aivar Kokk, lisades, et järgmine noortefoorum, millele kutsutakse ka ettevõtjate esindajad, on plaanis korraldada juba sügisel, oktoobris või novembris. Seekord ei saanud paljud kutsutud noored ju eksamite tõttu kohale tulla.
Müüdikummutaja
Kui üldiselt käibib legend, et Jõgevamaalt kõrgkooli läinud noored siia enam tagasi ei tule, siis noortefoorumil võis kohata ka tõelisi Jõgevamaa patrioote. Üks selliseid oli näiteks Pajusist pärit Mari-Liis Siirmäe, kes õpib Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolled?is klassiõpetajaks. Ta sobib kummutama teistki müüti ? et tänapäeva noored ei taha pedagoogiks saada.
?Ma pole oma nelja kõrgkooliaasta jooksul läbitud praktikatel veel kordagi midagi sellist läbi elanud, mis oleks mind sundinud kahtlema oma valiku õigsuses: ma tahan endiselt õpetajaks saada!? ütles Mari-Liis. ?Ja kuigi kõik praktikad olen ma pidanud olude sunnil tegema teistes maakondades ? Jõgevamaal lihtsalt napib meie kooli vilistlastest juhendajaid, teisi kool aga juhendajatena ei aktsepteeri ?, siis tööle tahan kindlasti tulla kodumaakonda. Kuis siis nii saab, et kõik siit aina põgenevad??
RIINA MÄGI
