Suure tõenäosusega aga jäävad paljude inimeste taskud lähiajal tühjemaks. Viimaste päevade arutelud valitsuses annavad põhjust arvata, et 2008. aasta tuleb tänavusest raskem, sest energia ning autokütuse kallinemine toob kaasa ka paljude toidu- ja tarbekaupade hinna tõusu. Nõuab parajat pingutust, et selle hinnatõusuralli järskudes kurvides teel püsida ja omadega toime tulla. Tagamaks igaühele elementaarnegi toimetulek, peame jõudma sinnamaale, et ka madalaim pension ulatuks vähemalt elatusmiinimumini.
Esitasin 15. mail Riigikogule Rahvaliidu seisukoha riikliku pensionikindlustuse seaduse täiendamise eelnõu kohta ? pensioni baasosa osakaalu ei tule suurendada erandkorras ja üheks aastaks, vaid kindlasti neljal järgmisel aastal. Baasosa iga-aastane tõstmine võimaldab luua eakatele kindlustunde, et pension tõuseb ka järgmistel aastatel. Keskmine vanaduspension jõudis tänavu 1. aprilliks 3519 kroonini ning see tõuseb ka käesoleva aasta 1. juulil.
Vaatamata sellele, et keskmise pensioni kasvutempo on võrreldes keskmise palga kasvuga viimastel aastatel olnud kiirem, moodustas möödunud aasta II kvartalis keskmine pension keskmisest palgast ikkagi vaid 29,5% ja keskmisest vanaduspensionist 32,8%. Toetame baasosa tõstmist igal aastal 150 krooni ja rahvapensionimäära suurendamist 100 krooni võrra.
Kui räägitakse keskmise pensioni kahekordistamisest nelja aastaga, siis meie ettepanek selle tagabki. Pensionide baasosa suuruse, staa?iaasta hinde ning pensionikindlustuse aastakoefitsiendi hinde väärtused kehtestatakse igaks eelarveaastaks eraldi.
Vaja poliitilist tahet
Iga muudatus eeldab poliitilist tahet ja otsust ning selle ulatus on tulnud iga kord eraldi kokku leppida. Nii ongi pensioniküsimus jäänud liialt politiseerituks. Rahvaliit peab vajalikuks tuua pensionid poliitilisest tõmbetuulest välja. Tähelepanu all tuleb hoida ka “kihutav? inflatsioon. Pensionitõusu rahaline kate tuleb planeerida riigieelarvesse ja sellepärast on selleks kõige sobivam just see aeg, kui koostatakse uut eelarvestrateegiat.
Viimase nelja aasta jooksul on pensionid suurenenud rohkem kui kunagi varem. Eeskätt tänu poliitilise tahte võidule said teoks neli pensioni ennaktõusu, nendel aastatel muudeti nii pensioni baasosa, aastahinnet kui ka rahvapensioni määra. Sellesse ajavahemikku jäävad ka muudatused toitjakaotusepensionide maksmisel. Nii tõusis toitjakaotuspension ühel perekonnaliikmel 50%-le arvestuslikust määrast ja kahe perekonnaliikme puhul 80%-le senise 70% asemel.
Seadus nr 1
Enne Riigikogu X koosseisu töö lõpetamist esitas Rahvaliidu fraktsioon menetlusse uue seadusemuudatuse, kuid sellel ei õnnestunud toona seaduseks saada. Seekord menetletav riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus kannab paljutõotavat numbrimärki ?üks?, avades Riigikogu käesoleva koosseisu seadusloometegevuse. Ja tõesti, mis võikski olla tähtsam kui pöörata esmatähelepanu nii paljude oma elutöö teinud inimeste elujärje parandamisele!
Neid inimesi, kes seda pikisilmi ootavad, on seisuga 1. jaan 2007 Eestis ühtekokku 377 133. Pensionäride arv on kasvanud kõige rohkem töövõimetuspensioni liigis ja see olukord teeb eriti murelikuks. On oht, et just nende inimeste näol võib kasvada madalat pensioni saajate arv. Ainuüksi pensionide indekseerimisest, olgu see siis keskmise palga kasvu või praeguse pensioniindeksi alusel, ei piisa ? mõned pensioniliigid jäävad ikkagi madalaks. Seepärast ongi oluline suurendada pensioni baasosa. Ja see on ka täiesti võimalik, sest raha selleks on olemas. Rahvaliit soovib pensioni tõstmise protsessi jätkata seni, kuni keskmine vanaduspension ulatub 50 protsendini keskmisest netopalgast.
Olgugi et Riigikogu täiskogus meie ettepanekud seekord toetust ei leidnud, hoiame raua tules ja ajame oma rida edasi. Sest ükskord ometi peab kätte jõudma aeg, kus elutöö teinud inimestele õiglase pensioni maksmise vajadust mõistavad ühtviisi nii opositsioon kui ka koalitsioon.
MAI TREIAL,
Riigikogu liige,
Rahvaliit
