Mitmete uuringute põhjal on praegune alkoholitarbimine jõudnud piirini, kus see hakkab muutuma ohtlikuks meie rahva säilimisele. Iga päev loeme ja kuuleme kas raskete traumadega või surmaga lõppenud liiklusõnnetustest, pussitamistest ja röövkallaletungidest lausa päise päeva ajal. Süveneb perevägivald, suureneb laste- ja noortekampade sihitu hulkumine, millega kaasneb sageli rõvetsemine, huligaanitsemine, lõhkumine. Enamasti on need juhtumid seotud alkoholi tarvitamisega.
Küllap oleme sügavalt häiritud alkoholiuimas pealinna plikade Annu ja Siku poolt toime pandud jõhkrast kassitapuloost ja nende kambajõmmide heakskiiduavaldustest teole. Samas tunneme heameelt, et meie maakonnas, linnas, kodukülas pole taolisi sadistlikke tegusid tehtud.
Teeb murelikuks
Eelmise sajandi keskpaigas muretses Inglismaa üks kuulsamaid jalgpallureid Stanley Matthews, et mis saaks tema kodumaa poistest ja noormeestest, kui jalgpallimäng ära keelatakse.
Mind teeb aga praegu murelikuks see, kui peatselt Riigikogus arutusele tulevas korrakaitseseaduse eelnõus jõustub justiitsministri Rein Langi ja tema asekantsleri Martin Hirvoja poolt sissekirjutatud paragrahv, mis lubab avalikus kohas alkoholi tarvitada määral, mis jääb sündsuse piiresse, ei riku avalikku korda ega riiva kaaskodanike huve. Siinjuures tahaksin küll tarvitada president Lennart Meri ajalukku läinud ütlust: ?Tule taevas appi!? Kas me avame niigi vohavale alkoholitarbimisele veel rohelisema tee? Kes teeb kindlaks selle lubatud määra?
On ülimalt kahetsusväärne, et kaks eelpool nimetatud riigiametnikku käivad ringi silma- ja kõrvaklappidega. Väheveenev on nende seisukoht, et avalikus kohas mõõduka alkoholitarbimise lauskeeld on silmakirjalik ja euroopalikku riiki sobimatu.
Teame, et eelmine sotsiaalminister Jaak Aab jättis pikalt ette valmistatud eelnõu kooskõlastamata põhjusel, et vabameelne suhtumine pargipingil, haljasalal, staadionil, ujumiskohas ja mujal õlle või veini rüüpamisse on igati taunitav.
Võimalus parandada
20. aprilli Postimehest lugesime, et praegune sotsiaalminister Maret Maripuu andis justiitsministeeriumile loa saata Riigikogusse korrakaitseseaduse eelnõu, seda küll raske südamega ja kirjutades:
“Seadust muutes peame silmas pidama rahvastiku tervise olukorda ja riigi toetust perepoliitikale, alkoholi laastavat mõju ning selle järjest suurenevat ühiskonnakahju alkoholitarvitamise kasvava leviku tagajärjel.”
Samast ajalehest saame teada, et iga päevaga suureneb laste arv, kes on end purju joonud, et üle 26 protsendi meestest joob vähemalt kord nädalas üle kuue alkoholiannuse, mida loetakse lausjoomiseks.
Siinjuures on tervitatav, et uue Riigikogu esimesel töönädalal andsid keskerakondlased menetlusse omapoolse korrakaitseseaduse eelnõu, mis ei luba avalikus kohas alkoholi juua ega vindise peaga autot juhtida.
Eesti riigil on senini puudunud tahe takistada meie vararöövkapitalismi tingimustes viinakatku levikut. Praegusel riigikogu koosseisul on võimalus seda viga parandada. Ootame ja vaatame huviga, kas terve mõistus pääseb mõjule, kas kommertsjõud ja -huvid surutakse ükskord ometi tagaplaanile ja tervislikud eluviisid tõusevad ausse.
VILLU OJASSALU
