“Kaarina on Jõgeva sõpruslinn juba mitu aastat. Lääne-Soomes otse Turu linna külje all asuv 22 000 elanikuga rikas ja kiirelt arenev mereäärne väikelinn Kaarina on Jõgeva sõpruslinn juba kaks aastat. Meie sõpruslepingus on sees ka niisugune punkt, et linnavalitsused aitavad kaasa erinevate kontaktide ettevalmistamisel mõlema linna asutuste ja ettevõtete vahel. Kaarina delegatsioon on juba korduvalt Jõgeval käinud, viimati olid nad siin möödunud sügisel,? rääkis Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ?ev.
Usaldusväärsed sidemed
Seekord oligi tegemist niisuguse vastukülaskäiguga, mis oli Jõgeva poolt esimene ametlik ja põhiliselt ettevõtjatest koosnev delegatsioon. 19 delegatsiooni liikmest enamik olid ettevõtjad, kellele lisandusid mõned ametnikud, volikogu esimees, linnapea ja abilinnapea.
“Meie külaskäigu eesmärk oli tutvuda Kaarina kui ettevõtluspiirkonnaga. Et Kaarina on suure Turu linna eeslinn, siin kasvab seal elanike arv väga kiiresti ja aasta lisandub 300-400 inimest,? rääkis Svjatõ?ev.
Jõgevlastel oli Kaarinas võimalik tutvuda paljude erilaadsete ettevõtetega. Eesti delegatsiooni võtsid vastu nii Kaarina linna esindus kui ka ettevõtjad. Esimene päev oli vastuvõtmine linnavalitsuse poolt, teine päev aga seisnes Kaarina linna ettevõtete külastamises, alates tootmisettevõtetest ja lõpetades koolitusfirmadega.
“Teine päev oli eriti tihe just uute kontaktide loomise poolest. Oli näha, et ettevõtjatele see võimalus meeldis, sest kõigil oli, mida kõrva taha panna,? on linnapea Viktor Svjatõ?ev rahul. Tema sõnul on nii loodud sidemed eriti usaldusväärsed ja koostöövõimalused ettevõtjate vahel tekivad palju kindlamini just siis, kui kohalik omavalitsus kontaktide loomisele kaasa aitab.
Tihe päevakava, hea vastuvõtt
OÜ J.KSandras juhataja Urve Kullas oli niisuguse delegatsiooniga kaasas esmakordselt. “Mulle avaldas muljet soomlaste töökultuur ja -korraldus. Mingit tühja tallamist meil nende päevade jooksul ei olnud. Nägime väga paljusid ettevõtteid, sealseid tööruume, kollektiivi ja tööprotsessi. Meid võeti vastu hästi, kuid mitte üle pakkudes, vaid lihtsalt. Igal pool, kus firmat tutvustati, pakuti ka suupisteid, aga mitte nii, et laud oleks olnud lookas. Osati hinnata aega. Oli ka tõlk ja kõik soovijad said küsimusi esitada,? rääkis Kullas.
Erinevuseks meie ja võõrustajate vahel aga pidas juba 15 aastat kudumitega tegeleva firma juht seda, et Soome on meist ikka veel tükk maad ees. “Meil on arenguruumi. Nii palju masinaid ja sisustust tuleks välja vahetada, inimestele paremad töötingimused tagada. Samuti peaks olema palju rohkem firmat tutvustavat reklaami, mida meie sageli just rahapuudusel trükkimata jätame. See jättis hinge pisut kurva tunde,? tunnistas Kullas.
AS Valmeco juhatuse esimees Rein Mõts, kelle juhitava kaasaegse tehnoloogiaga firma toodang juba mitu aastat valdavalt ekspordiks läheb, tõstis Kaarinas käigust esile just inimestevahelist vaba suhtlemist ja kinnitas, et lisaks huvitavatele kohtumistele võõrustajatega oli hea suhelda ka oma rahvaga. Reklaamindusega tegelev Margus Mitt kinnitas, et jäi samuti Soomes käiguga rahule. “Meie seltskonnas oli erinevaid inimesi, nii omavalitsustegelasi kui ettevõtjaid, viimaseid vist pisut rohkem. Programm oli üsna tihe ja väga hästi organiseeritud,? ütles Mitt, kellele hakkas silma, et Kaarina kohalik omavalitsus suhtleb ettevõtjatega väga aktiivselt.
“Ma ei saa väita, et see Jõgeval nii ei ole, ehk pole ma seda lihtsalt märganud,? ütles Mitt. Ta tõi näite, et kui Kaarinas pöördub ettevõtja linnavalitsuse poole sooviga saada maad, sõlmitakse temaga maarendileping. Ettevõtja teeb detailplaneeringu ja omavalitsus müüb selle krundi pärast hoonestamist talle. “Nii jääb ka omavalitsusele kindel garantii, et kui ettevõtja lubatud hoonet ei ehita, on omavalitsusel õigus rendileping katkestada,? rääkis Mitt.
Vahetati infot
Eestlased ja soomlased rääkisid kohtumistel nii soome ja eesti kui ka inglise keeles. Põhiliselt peeti seda sõitu vajalikuks silmaringi laiendamiseks ning keegi hõivatud ettevõtjatest ei arvanud, et tegu olnuks tühja ajaraiskamisega.
Ühtegi konkreetset ettevõtjate vahelist lepingut seekord Kaarinas ei allkirjastatud. “Sellised otsused nii kiirest ei sünni. Küll aga vahetati palju infot ja kontaktandmeid,? kinnitas Viktor Svjatõ?ev. Linnapea sõnul ei saa mingil juhul väita, et eestlased oleksid soomlastega võrreldes ikka veel majanduslikult mahajäänud.
“Mõnes valdkonnas võib Soomes tootlikkus suurem olla, kuid kindlasti mitte enam kõikjal. Eesti areng on olnud väga kiire ja aina paremaks läheb. Jõgeva linnavalitsus soovib omalt poolt anda garantii, et sellisel viisil sõpruslinnade delegatsioonide kaudu kokku viidud ettevõtjad on usaldusväärsed. Nii saavad ettevõtjad ka aega kokku hoida, sest igaühel pole enam vaja eraldi taustauuringuid teha,? selgitas linnapea.
Kaarina ettevõtjate delegatsiooni oodatakse vastukülaskäigule Jõgeva linnapäevade ajal.
JAANIKA KRESSA
