Euroopa on suutnud tänaseks eelmise sajandi kataklüsmidest õppida. Saksamaa on muutunud demokraatlikuks Euroopa juhtriigiks ja ulatab meile abikäe kui Euroopa Liidu eesistuja. Venemaal on aga pärast esimesi positiivseid arenguid demokraatia tugevat taandarengut tegemas. See mõjutab ka Eesti ja Venemaa suhteid. Seepärast on informatsioon Venemaa arengutest meile oluline. Venemaa põhiprobleem on täna laiaulatuslik korruptsioon kõige kõrgemal riiklikul tasemel. Kohtud ei ole oma otsustes sõltumatud ega vabad, koletud Hodorkovski ja Jukose kohtuprotsessid näitasid seda kogu maailmale.
Majandusvabaduse indeksi järgi paigutub Venemaa samale tasemele Kongo ja Ugandaga. Venemaa vajab välisinvesteeringuid ja majandustarkust, kuid selle asemel kisuvad Kremli peremehed välismaalaste omandit Venemaal jõuga enda kätte, mõned aga kihutatakse maalt välja. Või kiusatakse neid lihtsalt tuimalt taga nagu Ikeat. Demokraatia piiramise tulemus on ka majanduses selgelt peegeldumas ? maa infrastruktuur on ülimalt halvas seisukorras, vaatamata nafta-ja gaasidollaritele. Kuid need summad lähevad väheste taskusse, kes pumpavad need offshore’idesse pillerkaaritamiseks välismaale. Riigieelarvest kühveldatakse aina rohkem raha sõjamasinasse: 16% riigieelarvest moodustavad sõjalised kulutused, seda on kokku 860 miljardit rubla.
Kaitsekulutused kasvavad
Venemaa kaitsekulutuste kiire kasv teeb murelikuks juba kogu maailma. SKP-st läheb kaitsevajadusteks 4,8% , samal ajal on NATO liikmetel see soovituslikult 2,0%. Relvaeksport on kasvanud 1998. aasta 3 miljardilt dollarit 5 miljardi dollarini eelmisel aastal. Valmivad uued raketid ja aatomiallveelaevad, samal ajal ei panustata tegeliku katastroofi ? rahvastiku väljasuremise peatamisse. 85% inimestest sureb enneaegselt, elanikkond väheneb aastaid miljoni inimese võrra aastas. Tänaseks on tegemist Venemaal vägivaldse ühiskonnaga, kus võimutseb ksenofoobia. Väga suur on vägivaldsete surmade arv. Jätkuvalt tallatakse näiteks T?et?eenias julmalt jalge alla inimõigusi. 80 000 inimest on Venemaal müüdud seksiorjadeks.
Freedom House võrdleb Venemaa ajakirjanduse olukorda ajakirjanduse olukorraga Hiinas, Vietnamis ja Iraanis. Ajakirjandusvabaduse poolest on Venemaal maailmas 164. kohal, edastades Bruneid ja Svaasilandi. Riik on sisuliselt kõik meediaväljaanded enda kätte haaranud. Viimasel ajal püüab Vene riik asuda kontrolli alla võtma ka viimast vaba meediaressurssi internetiväljaannete näol.
Juhtide paranoia
Venemaa juhtide paranoia võimu kaotamise juures teeb nad naeruväärseks. Hiljuti peksti Moskvas tagasihoidliku osavõtjate arvuga rahulolematute marssi. Tuleb mõista, et tegemist oli suhteliselt tagasihoidliku osavõtjate arvuga üritusega, mis ei nõudnud küll mingit jõu kasutamist. Isegi viimasel ajal Putinit toetanud Gorbat?ov virises pressikonverentsil, et kui tema oleks president, siis midagi sellist, sellise jõu kasutamist tavalise miitingu puhul poleks juhtunud.
Miks oli Putinil siis vaja Kasparovi taoline maletaja pokri panna? See oli hoiatus kõigile neile, kes veel kavatsevad tänavatele tulla. Põhjusi on küllaga: eelpool mainitud Venemaa aeglane majandusareng ei rahulda enam inimesi, võim ei astu vastu korruptsioonile, mis jätab elamispinna eest ette maksnud inimesed peavarjuta, võim ei võta midagi ette, et lüüa kord majja sõjaväes, kus kutsealused end massiliselt tapavad ja invaliidistuvad.
Eesti ei lase end Venemaa imperialistlikest püüdlustest mõjutada. Eesti soovib Venemaale ja temale rahvale ainult head ja helgemat tulevikku. Demokraatia ja heal järjel majandus Venemaal on Eesti ja ka Euroopa Liidu huvides.
KRISTIINA OJULAND,
Riigikogu aseesimees
