Kohe jürikuu alguses toimus järsk jahenemine. Pärast märtsi lõpu erakordset soojust tundus ilm sel ajal väga külmana, kuigi esimese kümmepäevaku keskmine õhutemperatuur osutus tegelikult 1922?2006. a keskmisest veidi kõrgemakski. 3?10. aprillini oli päeval sooja 4?7 kraadi ja kõige külmematel öödel langes termomeetri näit -5?-9 kraadini. Hommikuti oli muld pinnalt külmunud, rohi hallast valge. Külmatunnet süvendas tugev tuul, mille kiirus ulatus 6?8. aprillil iiliti Jõgeva ilmajaama andmeil 14?17 meetrini sekundis. Aprilli alguse jahedusega jäi looduse areng, mis märtsi lõpu seisuga oli jõudnud tavapärasest ligi kuu aega ette, peaaegu seisma.
Ilm soojenes uuesti 11. kuupäevast alates. Kuu kõige soojematel päevadel, 16. ja 17. aprillil, mõõdeti maakonnas maksimaalseteks õhutemperatuurideks 18?22 kraadi, ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli tavalisest 7?8 kraadi kõrgem. Loodus muutus kiiresti roheliseks. Aedades avanesid marjapõõsaste lehed, metsadele andsid rohelise jume noored toomingalehed. Lehtimine toimus nimetatud liikidel Jõgeval 2,5 nädalat 1964?2006. a keskmisest varem.
Uus ilmamuutus toimus 19. aprillist. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes tavapärasest madalamaks ja püsis sellisena kuni 24. kuupäevani. Päeval oli sooja ainult 4?9 kraadi, öösiti jäi temperatuur nulli lähedale. Sadas vihma, mille hulka tuli aeg-ajalt lörtsi ja lund. 20. aprilli õhtupoolikul moodustus paiguti lühiajaline lumikate. Kuigi vihmad segasid põllutöid, olid sademed väga vajalikud, sest muld oli muutunud pinnalt juba kuivaks ja tolmas. Samuti valitses looduses suur tuleoht. Nii märtsi viimasel kümmepäevakul kui ka aprilli esimesel poolel polnud õieti vihma tulnud. Viie päevaga (19?24. aprillini) sadas maakonnas 20?30 mm, mis suutis mulda niisutada enam kui 10 cm sügavuseni.
Pärast jüripäeva läks ilm uuesti mõneks päevaks soojaks. 25?27. aprillil tõusid maksimumtemperatuurid 14?19 kraadini, kusjuures ka ööd olid enam kui 5-kraadise temperatuuriga. Lühikese soojaperioodi lõpus 27. aprillil esines selle kevade esimene äike. Jürikuu viimased kolm päeva olid külmad. Minimaalne temperatuur langes õhus ?3,5 kraadini, vaatlusväljaku lähedasel põllul mullapinnal ?4 kraadini, rohu kohal ?11 kraadini. 30. aprilli hommikul oli lumi maas, puhus tugev tuul (iiliti kuni 19 m/s), aegajalt sadas vihma, mis vaheldus ajuti tiheda lumesajuga.
Kogu jürikuu keskmine õhutemperatuur osutus üldkokkuvõttes Jõgeval 1922?2006. a keskmisest 1,5 kraadi kõrgemaks. Sademeid esines aprillis maakonnas 25?34 mm, mis moodustab pikaajalisest keskmisest 75?95%. Taimedele kasuliku soojuse (efektiivseid üle 5 kraadi) kasvav summa pärast talve oli kasvanud kuu lõpu seisuga ligi 100-kraadiseks, ületades pikaajalist keskmist enam kui 40 kraadi võrra. Loodus oli oma arengus tavalisest 1,5-nädala võrra ees. Aprilli lõpus alustasid karusmarjad õitsemist, mustad ja punased sõstrad enamikes aedades veel ootasid, talirukkil oli alumine kõrresõlm tõusnud mullapinnale, teeäärtes päikesepaistelistes kasvukohtades õitsesid juba esimesed võililled, metsaalused valendasid ja kolletasid ülastest, võis leida veel ka sinililleõisi.
Milline on tavaliselt maikuu ilm? Lehekuu jooksul muutub ilm harilikult suviselt soojaks, ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb pikaajalise keskmisena kuu alguse 8 kraadilt kuu lõpuks 12?13 kraadini. Kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks on registreeritud Jõgeval selles kuus 30,0 kraadi (1958. a) ja kõige madalamaks ?8,5 kraadi (1953. a). Mai on öökülmade kuu, kusjuures enam kui ?4-kraadiseid öökülmi on õhus esinenud ligikaudu ühel neljandikul vaatlusaastatest. Vihma on sadanud selles kuus keskmiselt 50 mm, äärmused 113 mm (1927. a) ja 1 mm (1947. a). Lumikate on moodustunud Jõgeval mais viimase 85 aasta jooksul 8 aastal, kõige hiljem 29?30. mail 1975. aastal.
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
