“Rahvamuusika köidab lapsi järjest rohkem ja kes sellega juba tegelema hakanud, satub nagu omamoodi sõltuvusse,” leiab Jõgeva muusikakooli õpetaja Eha Niglas, kes on suutnud pärimus- ja rahvamuusikast huvituma panna paljud oma õpilasedki.
Esimese pärimusmuusika laagri kutsus Eha Niglas Jõgevale kokku sel ajal, kui ta ise Viljandi Kultuuriakadeemias kaugõppes rahvamuusikat õppis ning haaras laagri tegevusse ka akadeemia statsionaarseid tudengeid. Lapsi oli osalemas ka Eestimaa teistest paikadest. Edaspidi hakatigi kokku saama kaks korda aastas ? kevadistes ja sügisestes laagrites.
Möödunud aastal aga seati asjad nii, et laager peeti ära hoopiski suvel Värskas, pisut teistsugustes oludes ja õhkkonnas ning ühtlasi saadi sealkandis ka pisut ringi vaadata.
Tänavuses laagris oli Eha Niglase kõrval lastega tegelemas Viljandi Kultuuriakadeemia neljanda kursuse tudeng Kadri Lepasson. Et paljudes paikades peeti samal ajal suvise suurpeo eelseid ülevaatusi, oli osalejaid varasemate laagritega mõnevõrra vähem, mis aga koos mängimise võlu sugugi ei kahandanud.
Laste arvates olid laagripäevad mõnusaks vahelduseks tavalistele muusikakoolipäevadele. Tuletati meelde varasemates laagrites mängitut ja võeti ette uusi palasid. Veenduti taas, et ühine musitseerimine kuulmise järgi võib tekitada toreda ühtsustunde ning pakkuda ehedat rõõmu.
Pärimusmuusika laagris osalejate seas oli ka Jõgeva muusikakooli rahvamuusikaansamblis mängijaid. Siinsed noored rahvamuusikud mängivad ka suvisel suurpeol Tallinnas.
VAIKE KÄOSAAR
