Heldur Juur, majahoidja Siimustist:
“Mis seal muud, ikka maitulega, aga tavaliselt kujunevad need lõkked kodusesse majapidamisse kogunenud prahi põletamiseks. Kui pidada selliseid lõkkeid maituledeks, siis meil algas maituli juba aprilli esimestel päevadel. Koolimajatagune park vajab korrastamist ja eks siin tuleb oksarisu ja praht tasapisi, kuid ettevaatlikult ära põletada. Selle aasta grillimise hooaeg sai juba aprilli esimeste soojade ilmadega avatud, kui järeltulijad pühadeks koju tulevad, eks saab jälle vorstikesi kuumutatud. Sellest east olen väljas, et minna volbriööl linna peale trallitama. 1. mai ongi nüüd rohkem volbripäevana kui töörahva pühana tuntud. See aeg, mil töötajatele anti pühadeks preemiat või neid vähemalt kiideti, on jäänud minevikku.”
Hele Koppel, ketraja Jõgevalt:
“Natuke tuleb ikka tähistada: toon lilled lauale ja teen aiatööd. 1. mai ongi töölistel vaba päev, mil saab kevadtöid teha ja pärast piknikku pidada. Tänavu on kevad varajane, juba rohetab ? seegi on suur asi. Tavaliselt olen maipühade ajal maal sõbranna juures ja kui käsi mullas, siis on ka tervis ja närvid korras. Ühel maipühal istutasime kuusehekki, eks tänavugi saab seal midagi tehtud. Maituli on meil ikka kena lõke, mitte prahi ja risu põletamine. Olen olnud ka nõid, kuid nüüdseks olen oma jooksmised juba ära jooksnud, las nooremad mängivad nõida edasi. Eks tulevad meelde needki ajad, kui tuli koolivormi ja -mütsi kanda ning maiparaadil marssida ja tribüünil seisjatele kohustuslik hurraa hüüda. Sellist aega ei taha enam tagasi.”
Toomas Tromm, metsakorraldaja Jõgevalt:
“Ikka tööga – on ju töörahva püha. Kodus on tööd maa ja ilm, saab ühel lisapuhkepäeval kõvasti tööd teha. Nõukaajal suruti seda rahvusvahelise töörahva solidaarsuse päeva tähistamist kõvasti peale: paraadid, koosolekud ja värgid, kuid pidu on alati peetud. EPA ajal sai paraadidel marsitud, nii et küll sai. See 15 minutit marssimist polnudki nii hull kui see paar tundi oma järjekorra ootamine. Eks sellal sai ka veinipudelid lahti korgitud. Pärast marssimist hõivasid tudengid kähku restod ja kohvikud, sai lõbu ja nalja. Õnnetu oli see, kellele anti kanda mõni embleem või lipp. Neid ei saanud ju puu najale jätta, pidid selle kraami jälle Riia mäele tagasi tassima. Praegu on meil küllaltki hea majandustõus, aga kui tekib suur tagasiminek, hakkab töörahva liikumine suurenema meilgi.”
Ivar Feiman, korstnapühkija Tabiverest:
“Pean tööle minema. Kui inimene ikka tahab, et just 1. mail tuleb korstnat ja lõõre puhastada, siis peab ta seda ka saama. Viimasel ajal on tellimusi rohkesti, sest korstnate puhastamise vajadusest on hakatud aru saama. Juba aastaid olen tööl ka päästeteenistuses ja tänavu ongi volbriööl minu vahetus tööl. Maituld ikka tehakse ja nõidade peo ajal võetakse napsu, kuid igas seltskonnas peab olema mõni kaine, kes suudab tuld kontrolli all hoida. Õnneks pole meie maakonnas viimasel ajal mai-, jüri- ja jaanitulede tegemine suuremaid õnnetusi põhjustanud. Loodame, et tänavunegi volbripäev ja -öö tulekahjudeta möödub. Päris hea, et enam ei pea oktoobri- ja mairongkäikudele minema, kuigi lapsena oli päris uhke tunne koos onuga Tartus paraadil marssida.”
Jürgen Lääne, õpilane Jõgevalt:
“Ei tähistagi. Kui 1. mai ja veel mõned päevad pole mulle kunagi midagi tähendanud, siis mis ma neid ikka tähistan. Sünnipäevad, emadepäev, võidupüha, jaanipäev, jõulud ja uusaasta ? need on minu jaoks tähtsad. Ainuke hea asi, et 1. mai on kuulutatud puhkepäevaks. Mullu oli päris hea, sest maipüha langes esmaspäevale ja sai kohe kolm päeva järjest kõike nautida. Arvatavasti tuleb seekord 1. mail pühendada veidi aega ka õppimisele – praegu ongi koolis natuke kiirem aeg. Tavaliselt on volbriööl Jõgeva kesklinnas nõidade pidu ja tõrvikutega teatejooks. Minu arvates korraldatakse Jõgeval üldse küllaltki palju üritusi. Seekord ma tõrvikuga jooksma ei lähe ega näe ka seda, kuidas siin noored lõbutsevad, sest sõidan maale tädipoja sünnipäeva pidama.”
Helen Evert ja Kristel Liblik, sõbrannad Kuristalt:
“1. mai on volbripäev ja kevadpüha, ei teagi sellel mõnda muud tähendust olevat. Sõbrad ja tuttavad tulevad külla, teeme lõket ja grillime. Tänavu on sellest hea, et aeda ehitati väike katusealune, kus saame istuda ka siis, kui vihma sajab. Väiksemana tegime ka ise nalja ja mängisime nõida, kodus on sellest isegi pildid alles. Nüüd on aga tore vaadata, kui nõidadeks kostümeeritud lasteaialapsed mööda Kuristat jooksevad. Läheks või isegi, aga oleme juba suured. Sellest on ka hea, et kevadpüha on koolivaba päev ja volbriööl saab kaua üleval olla ja hommikul magada nii palju kui tahad. Volbri-, sõbra- ja jaanipäev ongi noorte jaoks tähtsad ja lõbusad päevad, halloween pole eriti moodi läinud ja seda kuigi suurelt ei tähistata.”
ARDI KIVIMETS
