Roela linnamägi, mida tuntakse ka Kalevipoja sängina, asub Jõgevamaal Saare vallas Linnamäe külas Linnamäe talu maadel, endisest Roela mõisast kilomeeter kagu suunas. Oma nime ongi linnamägi saanud endise Roela mõisa ja asula järgi, mis 1970. aastail Voore külaks ümber nimetati.
iii
Linnamäeks on üks Linnamäe metsas olevatest Roela voortest, mis on lõunast, maa poolt eraldatud valli ja kraaviga. Põhja suunas madalduv ebatasane linnuseõu langeb järsunõlvaliselt Verioja jõeoru poole. Linnuse harjal asub 11-meetrise ümbermõõduga sammaldunud astmeline rändrahn, mille ümbert on leitud söetükikesi. Kas on tegemist muistse ohvrikiviga või on süsi pärit hilisematest jaanituledest, vajab veel selgitamist.
Mitu muistendit ja legendi
Roela linnamäge on eri aegadel uurinud arheoloogid akadeemik H. Moora, V. Lõugas ja A. Lavi. Saadud tulemuste põhjal võib öelda, et siin on tegemist teise aastatuhande algusest pärineva, seega ligi tuhande aasta taguse muinaslinnusega. Roela linnamäega on seotud mitmed rahvamuistendid ja legendid.
Neist ühe rahvajutu järgi olevat Roela vooremägede all maa alla vajunud terve linn või põrgu, kuhu põrguvürst vedanud kokku neid mõisnikke, kes oma teomehi peksuga raskele tööle sundinud.
Ilusa muistendi Roela linnamäel maa alla vajunud nn Kukelinnast on rahvapärimuse ainetel kirja pannud koolitüdruk Merle Ojaste ja see on avaldatud ka Voore 9-kl kooli almanahhis.
Palamuse ümbruse koduloouurijale J. Karmale on kunagise Linnamäe talu vanaperenaine L. Kahusk jutustustanud järgmise loo.
Rootsi kuningas, taganedes Vene vägede eest, matnud Linnamäkke oma rahalaeka ja kuldse krooni. Venelased on küll sonkinud raudoradega mäge igast küljest, aga pole varakasti kätte saanud. Rootsis olla rahalaeka panipaiga plaan aga olemas ja kuningas olla lubanud tagasi tulla ka maetud krooni järele.
Vanapagan käis kõrtsis
Roela Linnamäe alt läbi voolava Verioja nime tekke kohta on säilinud samuti mitu legendi. Neist ühe järgi pidanud Kalevipoeg siin võitlust sortsidega, niitnud neid maha kui loogu. Veri ulatunud põlvini, millest saanudki Verioja alguse ja kannab praegugi seda nime. Peale võiduka lahingu lõppu läinud Kalevipoeg aga Linnamäele puhkama.
Ühe teise legendi järgi olnud siin Roelas kunagi raske lahing leedulastega, kes seisnud Leedimäel. Lahing kestnud kaua, mehi langenud palju, küll leedulasi, küll eestlasi. Maapind olnud nõnda paksult verega kaetud, et üle hobuse kabja ulatunud ja veriojad maad mööda edasi ligi oleva oja poole voolanud. Kaua aega olnud vesi jões punane nagu veri. Sellest ajas saadik hakatudki jõge Veriojaks kutsuma.
Raamatus “Muistendid Vanapaganast” on kirjutatud: “Ammust aega olnud Verioja kaldal kõrts, kus Vanapagan käinud õhtuti õlut joomas. Enne kõrtsi minekut moondanud ta ennast aga uhkeks härraks. Kõrtsirahvale meeldinud see härra väga, sest ta olnud helde ja tellinud kõrtsilistele ikka õlut. Ükskord öösel hakkas Pikker taevas põrutama. Vanapagan ehmunud hirmsasti. Suurest hirmust kadunud moondus. Veel hirmsamini kohkunud kõrtsirahvas, kui nägi, kes see uhke härra oli. Kõik tormanud kõrtsist välja ja Vanapagan nende järele. Kuid lageda taeva all olnud veel koledam. Välgud sähvinud vahet pidamata. Vanakuri tormanud Verioja ääres asetseva suure kivi alla. Hetke päras löönud välk kivvi. Rahvasuu pannud kivile nimeks Vanapagana kivi.” See suur kivi asub veel praegugi Verioja kaldal.
ARVI LIIVA
