Tuulelapsed tõlgendavad Arderit

 

Jõgeval algasid eile Betti Alverile pühendatud luulepäevad “Tuulelapsed”, millel viisteist noorema ja keskastme kooliteatritruppi mängivad Ott Arderi luulel põhinevaid lavastusi.

Luulepäevad avati Betti Alveri Muuseumis, mille juhataja Toomas Muru tõdes saali kogunenud luulehuviliste noorte hulka hinnates, et nii palju inimesi pole selles majas varem ühekorraga olnudki.

“Aga häid lambaid mahub palju ühte lauta,” ütles Muru.

Jõgeva linnapea Viktor Svjatõšev tervitas kõiki külmalinna saabumise puhul.

“Seda, et külmalinnas elavad sooja südamega inimesed, saate ilmselt lähema kahe päeva jooksul ise kogeda,” ütles linnapea.

Luulelavastusi hindavasse Nõukotta kuuluvad seekord luuletaja ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja Leelo Tungal, Eesti Harrastusteatrite Liidu kooliteatrite koordinaator Maret Oomer, pedagoogikaõppejõud ja kauaaegne kooliteatrijuhendaja Rain Mikser, VAT Teatri näitleja Meelis Põdersoo, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitekunstitudeng Maarius Pärn, kultuurifanaatikust tohtrihärra Kalle Piiskoppel ja Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja näitleja Karl Sakrits. Neli ja pool aastat tagasi meie hulgast lahkunud Ott Arderiga oli neist kõige paremini tuttav Leelo Tungal. Tema koostas ka 2006. aastal ilmunud Ott Arderi luule valikkogu “Luule sünnib kus sünnib kui sünnib”, mis sisaldab nii lastele kui ka täiskasvanutele kirjutatud luulet.

Nagu suur laps

“Arder on “Tuulelastel” käsitlemiseks just paras autor, sest mudilastele kirjutatud tekstide kõrval on tal palju selliseid, mis nelja-viieteistaastastele mõtteluulena mõjuvad ja mida nad tänu sellele hindavad: päris väikestele mõeldud luuletusi paljud neist enam ei loeks,” ütles Leelo Tungal. “Samas on Arderi luule mänguline, vabalt voogav, assotsiatsioonidest lähtuv. Kujundid sünnivad tal tihti just riimi sunnil — nagu lastelgi mõnikord.”

Ott Arder isegi oli Leelo Tungla sõnul mõnes mõttes nagu suur laps. Või nagu jõuluvana. Väljanägemiselt sarnanes ta muidugi rohkem viimasega. Jõgevamaaga oli Ott Arder seotud sel moel, et tema riigimehest vanavanaisa Jaan Poska oli sündinud Laiusel.

Nagu mullugi, sattusid luulepäevad “Tuulelapsed” üsna tuulisele ajale. “Tähetunni” ja “Tuulelaste” püsikülaline — Saaremaa Ühisgümnaasiumi esindus — pääses eile hommikul siiski õnnelikult üle mere.

“See, kas praamid käivad või ei käi, sõltub mitte üksnes tuule tugevusest, vaid ka tuule suunast,” ütles Saaremaa Ühisgümnaasiumi luuleteatri Kreputlased juhendaja Rita Ilves. “Mõnikord pole tuult õieti ollagi, aga praamid ikka ei käi, sest too vähene tuul puhub ebasoodsast suunast ja takistab praami randumist. Seekord puhus tuul aga “õigest” suunast ja pääsesime üle.”

Kodusaarelt tuli Rita Ilves ära küll üsna raske südamega, sest parasjagu on käimas Saaremaa Ühisgümnaasiumi 90. sünnipäeva pidustused ja just eile õhtul toimus kooliperele, vilistlastele ja lapsevanematele mõeldud ühine suur pidu.

“Enne äratulekut kuluski suurem osa ajast kontrollimisele, kas olen ikka kõik oma peo korraldamisega seotud ülesanded teistele delegeerinud,” ütles Rita Ilves. “Aga Jõgevale tulemata ei saanud ka jätta, sest Kreputlastele on see aasta tähtsaim esinemine.”

Täna õpikojad

Viisteist luuleetendust mängiti ära eile õhtupoolikul Jõgeva Gümnaasiumi aulas. Jõgevamaad esindab seekord “Tuulelastel” kolm truppi: Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja, Torma Põhikooli draamaring OFF ja Lustivere Põhikooli näitering.

“Meie lavastus põhineb, nagu mõnel varasemal korralgi, ainult ühel luuletusel,” ütles Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur. “Selleks luuletuseks on Ott Arderi “Mis on kõige ilusam asi?”. Tekst ise on üsna lühike, seda enam on siis lavastuse aeg tegevusega täidetud. Kaasa teevad lavastuses kaksteist IVb klassi õpilast. Liblikapüüdja kümmekond vanemat ja kogenumat näitlejat aitavad aga luulepäevi läbi viia.”

Täna osalevad noored luulehuvilised õpikodades, mida juhendavad Eesti Harrastusteatrite Liidu tegevjuht Kristiina Oomer, Nõukoja liikmed Rain Mikser, Meelis Põdersoo ja Maarius Pärn ning Jõgeva Gümnaasiumi huvijuht Kristjan Rohioja. Kolm viimast on Liblikapüüdja vilistlased.

Luulepäevad lõpetatakse pidulikult täna kell 14.

RIINA MÄGI 

blog comments powered by Disqus