Rohkem kui kümne aastat sotsiaaltööd teinud Renee Rumm sai meie maakonnas üldsusele tuntuks Jõgeva linna sotsiaalmaja juhatajana. Nüüdsest on ta aga juba üle nelja kuu töötanud sotsiaaltöö vanemspetsialistina Kasepää vallavalitsuses ning tunnistab, et selles looduslikult kaunis ja sõbralikus kohas meeldib talle väga.
Alustame ehk sellest, et miks me räägime seda juttu Kasepää vallas, aga mitte mõnes teises Eestimaa paigas.
Side Kasepää vallaga tekkis mul kümme aastat tagasi, kui hakkasin abikaasa sünnikodus suvitamas käima. Järv oli kohe ukse ees ja paik võlus kauni loodusega. Nii tuli mõte kinnisvarabuumi ajal Tallinnas korter maha müüa ja saadud raha eest suvemaja uuesti koduks ehitada. Kui Kasepää vallavalitsus kuulutas välja konkursi sotsiaalspetsialisti leidmiseks, siis kaalusin põhjalikult selle valikuvõimaluse üle.
Polnud ma ju omavalitsuses varem töötanud, aga otsustasin kandideerida. Kui Kasepäält Jõgevale tööle sõitmiseks kulus ligi nelikümmend minutit, siis nüüd jõuan kodunt tööle ja tagasi paari minutiga. Nii saan ka esimeses klassis õppiva pojaga rohkem koos olla. Jõuame nüüd mõlemad tavaliselt kella neljaks koju — mina töölt ja tema koolist.
Kui paljude koduvalla inimestega Teil sotsiaaltööd korraldades tegelda tuleb?
Kasepää vallas on 1. jaanuari seisuga 1360 elanikku, kellest 500 sellised, kes riigilt vanadus- või töövõimetuspensioni saavad. Sellist klientuuri võib üsna suureks lugeda. Omavalitsuse eelarvest maksame ka mitmesuguseid toetusi. Nii maksime möödunud aastal peaaegu 10 000 krooni ravimitoetust ja 38 000 krooni küttetoetust. Seda sai 800 peret.
Töö üks omapärasid on, et sotsiaaltöötaja käsi ei pruugi piisavalt kiiresti iga abivajajani jõuda. Põhjus on selleski, et siinsed inimesed on küllalt kinnised ega rutta alati abi paluma. Samal ajal võib täheldada, et omavahel suhtlevad elanikud küllaltki palju, eriti tihedalt lävivad naabrid. Kui naaber abi vajab, siis teda aidatakse ja vajaduse korral teavitatakse sellest ka vallaametnikke.
Kasepää vallas töötatud nelja kuu jooksul olen saanud rohkesti infot, missugune inimene vajab abi või ootab vastuseid ühtedele või teistele küsimustele.
Kasepää vallas elavad haruldaste usu- ja kultuuritraditsioonidega vanausulised. Millised on Teie tähelepanekud sellest ainulaadsest rahvakillust?
Väga põhjalikke kontakte pole mul vanausulistega veel tekkinud. Üldiselt on jäänud mulje, et nad abistavad palju üksteist, nagu meie piirkonna elanikud tervikuna. Oma kodupaiga üheks väärtuseks peangi sõbralikke ja abivalmis inimesi. See on ka üks põhjusi, miks siia kodu rajasin ja töökohagi valisin.
Kuidas suhtute sellesse, et peate siin tööasju ajama nii eesti kui ka vene keeles ?
Kasepää vallas töötades ei saa hakata jalgu vastu maad trampima ja nõudma, et kõik eesti keelt räägiksid. Me ei lükka loomulikult tagasi ka vene keeles kirjutatud avaldusi. Küllap on integratsioon Kasepää vallas kulgenud aeglasemalt kui mõnes teises Eestimaa piirkonnas.
Kuivõrd on valla sotsiaaltöötaja töös ruumi uuteks algatusteks, projektide käimalükkamiseks?
Sellist tegevusruumi ikka jätkub. Vallas on aktiviseerimiskeskus, kus naised käsitööga tegelevad, samuti pakutakse aktiviseerimiskeskuses pesupesemise teenust. Aktiviseerimiskeskuse edasiarendamiseks on tarvis nii häid mõtteid kui ka raha. Näiteks tasuks luua sinna töötoad ka meestele. Väga oluliseks pean sedagi, et info ühes või teises ettevõttes töötajate vajaduse kohta võimalikult kiiresti edasi liiguks. Ka töötuks jäänud ja tööd otsivatele inimestele on tarvis nõu anda. Näiteks tuleb paljudel kõigepealt mõte Soome või Rootsi tööle minna, nendes riikides kipub aga vajadus välismaise tööjõu järele vähenema.
Kas peate tööpuudust Kasepää valla üheks tõsisemaks probleemiks?
Suuri tööandjaid siin piirkonnas pole. Üheks arvestatavaks töö ja teenistuse pakkujaks on köögiviljakasvajast ettevõtja Marek Nerman, kes hiljuti sai tööle ka nüüdisaegse kartulisorteerimise liini. Loodan, et ta suudab edaspidi veelgi uusi töökohti luua. Käiakse ka kalal, kui on võimalusi püügilubade saamiseks. Mõned inimesed said tööd hiljuti avatud Mustvee Konsumis. Samuti on rohkesti neid, kes kodukandist kaugemal töötavad.
Räägitakse, et eakate klubi Pilliroog külastanud jõuluvana rääkis Teie häälega?
Et mind kui küllaltki uut vallaelanikku jõuluvanaks kutsuti, rõõmustab mind. Ja vahva, et vanema põlvkonna inimesed mänguga kaasa lähevad ja jõuluvana usuvad.
Meie vallas on üldse väga aktiivne eakate põlvkond. Mitmed pensioniealised löövad kaasa ka Omedu külaseltsi näiteringis, mis on käinud etlemas kodukandist kaugemalgi.
Sotsiaaltöö on Eesti mehe jaoks üsnagi haruldane elukutse. Miks üldse sellise töö valisite ?
Olen pärit Rakvere kandist. Kui kunagi sai Tallina elama asutud, oli esimene töökoht, mis mulle pakuti, tugevasti sotsiaaltööga seotud. Töö kujunes südamelähedaseks, sest selgus, et saan selle kaudu teisi inimesi aidata. Nii asusingi Tallina Pedagoogilisse Kooli sotsiaaltööd õppima ning omandasin rakendusliku kõrghariduse. Meie kursusel õppis kaks noormeest, kellest lõpetasin vaid mina. Ma ei ütleks aga, et meessoost sotsiaaltöötajad Eestis haruldased on. Üks tuntumaid nendest on sotsiaalministeeriumi pere- ja sotsiaalpoliitika asekantsler Riho Rahuoja. Samuti on Eesti hooldekodude juhatajad ja paljud varjupaikade ja öömajade töötajad enamasti mehed.
Milline ühiskonnakiht või sotsiaalne rühm Teie hinnangul Eestis kõige rohkem sotsiaaltöötaja abi vajab?
Olen nüüdseks sotsiaaltööd teinud 11 aastat ja väga erinevate klientidega kokku puutunud. Alustasin oma tööd tänavalaste varjupaigast, kus puutusin kokku lastega alates viiendast eluaastast kuni noorukiteni. Pärast seda töötasin meeste ajutises varjupaigas ja kodutute varjupaigas, kus olid nii mehed kui naised, seal leidus ka narkomaane ja kinnipidamiskohtadest vabanenuid. Abistamise vajalikkuse poolest ei tahaks ma aga ühtesid teistele eelistada. Sotsiaaltöötaja kohus on seista kõigi eest, kes seda ise ei suuda. Üldiselt ei saa aga abi pakkuda vägisi. Täiskasvanud abivajaja peaks ikka üldjuhul ise tulema oma murest rääkima.
Mida peate suuremaks kordaminekus Jõgeva sotsiaalmajas?
Koostöös Jõgeva linnavalitsuse ja Tööturuameti Jõgevamaa osakonnaga rakendasime tööle pikaajaliste töötute töötoad. Nii on võimalik aidata inimesi tagasi tööturule. See ei tähenda, et nad on töötoas tööd harjutanud ja kohe tööle lähevad. Tegemist on ikka pikaajalise protsessiga.
Ma arvan, et Jõgeva sotsiaalmaja töötajad on professionaalsed ja mingi aja möödudes me saame rääkida ka tulemustest, kui palju on inimesi tööturule aidatud. Olen tänaseni Jõgeva sotsiaalmaja juhatuse esimees, alates 31. märtsist soovin aga juhatuse liikme ametist tagasi astuda. Minu mõtetes ja südames on selline asutus aga olemas ka edaspidi. Sotsiaalmaja pole mitte ainult asutus, see on üks perekond, kuhu ma olen kuulunud ja millest ainuüksi ametist vabanemisega lahkuda ei saa.
Loodetavasti kujunevad Jõgeva sotsiaalmajal koostöösuhted ka Kasepää vallaga. Jõgeval võiksid ehk vajaduse korral öömaja leida ka meie valla elanikud, kes elu hammasrataste vahele jäänud.
On öeldud, et iga sõduri paunas peab olema marssalikepike?
Sportlast, kes teatab, et läheb tooma kümnendat kohta, peetakse arvatavasti mitteambitsioonikaks. Minu praegune eesmärk on aga panna Kasepää vallas tööle hästi toimiv sotsiaalsüsteem. Oleks vaja varjupaika ja tugiisikuid. Pean aga meeles ka ütlust, et ära iialgi ütle “ei iial”. Võimalik, et kord tekib mõte ka kuhugi kõrgemale kandideerida. Üks ambitsioon on mul aga soov edasi õppida, ja ikka sotsiaaltööga seonduvat.
Kuidas vaba aega veedate?
Suurem osa minu vabast ajast kulub kodule, kus tööd ei lõpe iialgi. Soovin võimalikult palju koos olla abikaasa, poja ja ka kahe koeraga. Kord aastas püüan ka pikemal reisil käia.
Kas harrastuskalapüük Peipsi pole hobiks saanud?
Olen paaril korral kalal käinud, kuid mul pole tekkinud sellist nakkust, et puuri ja sikuskaga jäisele Peipsile kipuksin.
Omal viisil tegeles sotsiaaltööga ka Rummu Jüri, kui rikastelt röövitud raha vaestele jagas. Ega see mees järsku Teie sugulane pole?
Tegelikult on Jüri Rumm minu onu. Legendaarse Rummu Jüri ja tema tegudega pole aga mul küll seost ega sugulussidemeid. Teemakohaseid küsimusi on naljatoonis aga varemgi esitatud.
Renee Rummi CV
*sündinud 1980. aastal Rakvere linnas
*õppinud Tallinna Pedagoogilises Seminaris, rakenduslik kõrgharidus sotsiaaltöö erialal
*töötanud Tallinna Kodutute Varjupaigas, ajavahemikul 2000-2003 töötaja ja 2004-2006 juhataja
*Jõgeva Sotsiaalmaja juhataja 2007-2008
*alates 2008. aasta sügisest Kasepää valla vanemsotsiaalspetsialist
KAARDI ALLA
Kasepää vald
*pindala 40,9 km2
*seisuga 1. jaanuar 2009 1360 elanikku
*kogukond elab kaheksa kilomeetri pikkuses tänavkülas, mis hõlmab Raja, Kükita ja Kasepää küla
*pikaajalised kalapüügi ja köögivilja kasvatamise traditsioonid
iii
JAAN LUKAS
