Elioni teate kohaselt ei töötanud Jõgevamaal (välja arvatud Mustvee ja Kasepää piirkond) Elioni digitaaltelevisioon ja internetiühendused ning osaliselt ka telefoniühendused. Kokku oli häiritud 4500 telefoniühendust ja 2000 interneti püsiühendust. Kaabel suudeti parandada umbes kella poole kuueks õhtul.
Elion Ettevõtted ASi suhtekorraldusjuht Raimo Matvere ütles Vooremaale, et selliseid juhtumeid, kus teetööde käigus lõhutakse Elioni optiline kaabel, tuleb kahjuks ette päris tihti ? mitu korda aastas. Eelmise aasta jooksul on seda juhtunud näiteks nii Valga-, Viljandi- kui Harjumaal ja ka Tallinnas.
?Põhjuseks on tavaliselt tee-ehitajate või muude kaevetööde tegijate hooletus. Mõnikord on kaabel lõhutud selliste kaevetööde käigus, mille jaoks luba väljastatud polnudki. Iga kord tuleb Elioni kaablite piirkonnas kaevamisluba taotleda Elioni koostööpartnerilt Eltel Networksilt. Paraku jäetakse luba taotlemata või rikutakse kaevamise käigus reegleid, mis põhjustabki kaablite lõhkumise,? rääkis Matvere.
Kui Elioni kaabel lõhutakse, siis fikseeritakse kõik kaabli lõhkumisega seotud asjaolud. Seejärel leitakse süüdlane ja nõutakse temalt kahjude hüvitamist. Matvere kinnitusel on lõhkujad üldjuhul oma viga tunnistanud ja kahju vabatahtlikult hüvitanud.
Püütakse saada kokkuleppele
?Viimastel aastatel ei ole ükski juhtum kohtuni välja läinud. Tabiveres lõhuti kaabel AS Aspi teostatud kaevetööde käigus. Kahju täpne suurus on alles selgitamisel,? kinnitas Matvere reedel Vooremaale. ?Püüame ikka lõhkujaga otse suheldes kokkuleppele jõuda. Usun, et lõhkuja on valmis kahju hüvitama, aga kogu protsess võtab siiski aega.?
Elektroonilise side seaduse alusel saab sidevõrgu või liinirajatiste kahjustajat ning liinirajatise kaitsevööndis loata tegutsejat väärteomenetluse korras vastutusele võtta. Karistused selliste väärtegude eest ulatuvad 50 000 kroonini.
Piibe maanteel Tabiveres teetöid teinud ASi Aspi ekskavaatorikopp ropsas katki koguni kaks kõrvuti olevat sidekaablit: Tartu ja Jõgeva vahelise fiiberoptilise ning kohaliku tähtsusega vaskkaabli, mis andis sideühendust Tabivere ümbrusele, näiteks Valgma külale. Sidekaablit asusid parandama Elioni kaablivõrku haldava Eltel Networks ASi kolm meest Jõgevalt ja kaks spetsialisti Koselt. “Rikke kõrvaldamisel on lisaks täpsusele oluline ka kiirus. Kose grupi meestele on see igapäevane töö ja nende käes läheb kaablite parandamine kähku,” selgitas Elteli Lõuna hooldusosakonna juhataja Janek Suvi kolmapäeva õhtupoolikul. Valguskaablis on 24 kiudu, jätkamiseks tuli teha aga kaks korda rohkem ühendusi, sest vahele tuli panna üsna pikk jupp uut kaablit. Jätkude vahe peab olema vähemalt 30 meetrit, muidu halvenevad kaabli parameetrid. Vaskkaabliga oli lugu lihtsam, sellele läks vaid väike jupike juurde. Veidi enne poolt kuut jõuti elektroonilise sideliini kaablite otsad kokku panna ning internet ja ka pangaautomaadid hakkasid Jõgevamaal tööle.
Tegijal juhtub
“Tegijal ikka juhtub,” jäi teed ehitava firma Aspi esindaja ainukeseks lauseks Vooremaale.
“Ehitaja alustas truupide paigaldamist ja ma ei tea, kas ta oli nendest kaablitest teadlik või lihtsalt unustas selle ära. Kaevetööde alustamisest nad meid ei teavitanud ja seetõttu ei saadud ka täpsemat infot kaablite asukohast,” märkis Elteli osakonnajuhataja Janek Suvi ja pani kõikidele südamele, et enne kaevetöid tuleb veenduda kommunikatsiooniliinide olemasolus või nende puudumises. Kaevamiste hooaeg on alanud ja maapiirkondade iseärasus ongi, et omal ajal arendasid kolhoosid ja sovhoosid oma sidevõrku ja kaablite asukohad pole alati kõigile teada. Sidekaablid peaksid olema vähemalt 70 sentimeetri sügavusel, kuid võib juhtuda, et ajapikku on jäänud nende pealt pinnast vähemaks. “Enne kui kopp maasse lüüa, on targem seda meiega kooskõlastada ja kaevamisluba saada. Paraku juhtub, et liinirajatiste asukoha täpsustamise asemel proovitakse kopaga järgi, kas kaableid ikka on või ei ole,” nentis Janek Suvi.
JAANIKA KRESSA
ARDI KIVIMETS
