Seoses Jõgevamaa päevadega riigikogus viibis üleeile Jõgevamaal riigikogu sotsiaalkomisjon, kellele anti maavalitsuses, Siimusti lastekodus Metsatareke, Vaimastvere õpilaskodus ja Jõgeva haiglas ülevaade mitmest olulisest sotsiaalvaldkonna probleemist Jõgevamaal.

Maavalitsuses anti sotsiaalkomisjoni esimehele Heljo Pikhofile, komisjoni liikmetele Mai Treialile, Marika Tuusile, Tatjana Muravjovale, Jaak Aabile ja Jaan Kundlale ning neljale sama komisjoni nõunikule kõigepealt ülevaade maavalitsuse poolt koostatud Jõgevamaa arenguvisioonidest. Seejärel keskenduti ühele konkreetsele probleemile — inimese papilloomviirusega (HPV) nakatumise vältimisele.

Jõgeva maavalitsuse tervishoiu peaspetsialist Hiie Koppa ütles välja tema ning paljude teiste spetsialistide arvamuse, et 12-aastaste tütarlaste HPV vastane vaktsineerimine, mis aitaks ära hoida 80 protsenti emakakaelavähi juhtudest, tuleks lisada riiklikku immuniseerimiskavasse. Praeguseks on Jõgeva ja Tõrva linn ning Valjala ja Tapa vald otsustanud võtta oma piirkonna vastavas vanuses tütarlaste vaktsineerimise kulud enda kanda. Haigekassa pole paraku senini HPV vastase vaktsineerimise riiklikku immuniseerimiskavasse arvamist vajalikuks pidanud. Kui mitmele sotsiaalkomisjoni liikmele oli HPV suhteliselt tundmatu teema, siis Heljo Pikhof oli sellega hästi kursis.

“Tean, et üheks haigekassa poolseks argumendiks on see, et HPV vastase vaktsiini mõju eluaegsus pole senini piisavalt tõestamist leidnud,” ütles Pikhof, lisades, et tema ise peab HPV vastu vaktsineerimist õigeks sammuks ning on oma tütregi vaktsineerida lasknud.

Siimusti lastekodu Metsatareke uus Andruse-nimeline peremaja avaldas kõigile sotsiaalkomisjoni liikmetele, kes seda veel näinud polnud, sügavat muljet: nad leidsid, et just niisugused peaksidki kõik lastekodud olema. Samas kuulasid nad tähelepanelikult ka murelikku juttu sellest, et umbes pooled Jõgevamaalt pärit lastekodulastest peavad Metsatarekese ülerahvastatuse tõttu ikka veel teiste maakondade lastekodudes elama, samuti sellest, kui napi rahaga lastekodu ära tuleb majandada.

Vaja laiendada

Maavanem Aivar Koka sõnul vajaks lastekodu hädasti veel üht peremaja, samas ei taha riik Siimusti lastekodusse, mis algusest peale Jõgeva vallale kuulunud, aga tegelikult terve maakonna heaks tegutseb, hästi investeerida. Vallavanem Saima Kalev lisas, et kui hooldekoduteenuse hind on vastavalt elukalliduse tõusule kasvanud, siis riigi poolt lastekodudele eraldatav pearaha mitte. Sellele vaatamata tundsid kõik kohalolnud, et Metsatarekese töötajatel jätkub hingesoojust, mida hoolealustele jagada. Sotsiaalkomisjoni liikmed annetasid igaüks omalt poolt lastekodule 500 krooni. 

 “Metsatarekest oleks kindlasti laiendada vaja, ent vald ja maakond oma jõududega siin toime ei tule. Vaja on ka riigi abi,” arvas sotsiaalkomisjoni liige Mai Treial.

Jõgeva haiglas said sotsiaalkomisjoni liikmed Sihtasutuse Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdderi suust ammendava vastuse küsimusele, miks peaks vähemasti üks haigla igas maakonnas säilima. Näiteks kui Jõgeva haigla suletaks, muutuksid osale Jõgevamaa, aga ka Tartumaa Alatskivi valla ja Ida-Virumaa Avinurme valla inimestest teatud meditsiiniteenused kättesaamatuks. Mõistagi tuli juttu ka rahalistest raskustest, mis kummitavad nii Jõgeva kui ka teisi haiglaid ja seda mitmel põhjusel. 2007. aastal jäi Jõgeva haigla näiteks kahjumisse sellepärast, et pakkus teenust 300 000 krooni võrra suuremas summas kui haigekassaga sõlmitud leping ette nägi. 

“Väga keeruline on ennustada, kustmaalt peaksime haigete vastuvõtu haiglasse lõpetama, et lepingusumma täpselt täis tuleks. Veel totram oleks juba haiglas olevad haiged jõuluks samal põhjusel koju saata,” ütles Peep Põdder. “Ülearu kulutatud summat haigekassa meile aga ei kompenseeri, kuigi neil jäi mullu mitu miljonit kulutamata.”

Koostööharjutus

Sotsiaalkomisjoni visiit Jõgevamaale oli kasulik nii külaliste kui ka võõrustajate meelest.

“Valisime täna käsitletavate probleemide hulka eelkõige need, mis meie meelest kõige põletavamad,” ütles Jõgeva maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Aime Meltsas. “Näiteks papilloomviirusest tingitud haigusi on meie meelest mõttekam vaktsineerimise abil ennetada, mitte kulutada hiljem palju suuremaid summasid haiguse raviks. Õpilaskodude teemat päevakavva lülitama ajendas aga asjaolu, et riigi poolt rahastatavaid õpilaskodukohti on plaanis vähendada lootuses, et omavalitsused laste õpilaskodus elamist senisest enam toetama hakkab. Omavalitsustel pole selleks paraku raha, samas tuleb lapsi, kes õpilaskodu teenust vajavad, üha juurde.”

Suurt rõõmu tegi Aime Meltsasele see, et sotsiaalkomisjon Jõgevamaale nii suure esindusega tuli. Heljo Pikhofi sõnul oleks tulijaid veelgi rohkem olnud, aga komisjoni kolm liiget olid endale enne Jõgevamaale tuleku kuupäeva selgumist muud kohtumised kokku leppinud.

“Ühiseid väljasõite oleme teinud ka varem, aga need on olnud n-ö teemapõhised. Näiteks oleme külastanud eri- ja üldhooldekodusid,” ütles Heljo Pikhof. “Sellised külaskäigud on meile väga vajalikud: mitte selleks, et saaksime oma tarkust jagada, vaid selleks, et ise targemaks saada. Väga kasulik on olukordade ja inimestega isiklikult kohapeal tutvuda: nii oskame tulevikus õigemaid otsuseid teha.”

Pikhofi sõnul ei tehta sotsiaalkomisjonis suurt vahet, kes on koalitsiooni- kes opositsioonierakonna esindaja: koostöö on hea ja tõde selgub konstruktiivsetes vaidlustes. Omamoodi lõbusaks koostööharjutuseks kujunes sotsiaalkomisjoni liikmetele ühine pannkoogiküpsetamine Metsatarekese peremaja õdusas köögis. Taigna olid lastekodu kokad, tõsi küll, varem valmis teinud. Aga ka riigikogu liikmed olid tasemel: ükski kook kõrbema ei läinud, oli siis küpsetajaks mees või naine, koalitsiooni- või opositsioonipoliitik.

RIINA MÄGI