?Teemavaliku asjakohasus on seotud ka kliimamuutustega maailmas,” ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv. ?Veepuudus on probleem eelkõige maailma vaesemates piirkondades, olles ühelt poolt vaesuse põhjuseks ning teiselt poolt piirkondlikuks eripäraks. Veepuudus võib paljudel juhtudel olla seostatav põudadega, kuid on veel teisigi põhjusi.”
Kroonilise veepuuduse all kannatavate piirkondade arv kasvab pidevalt, kõige suurem mure on see aga maailma kuivemates paikades, kus elab rohkem kui 2 miljardit inimest, sealhulgas pool kõikidest vaestest inimestest. Paljudes Põhja-Aafrika ning Lähis-Ida riikides, nii nagu ka Mehhikos, Pakistanis, Lõuna-Aafrikas, Hiinas ja Indias esineb veepuudus periooditi, kuna enamik magedat vett kasutatakse ära niisutuseks põllumajanduses.
?Kuigi Maast on kolm neljandikku kaetud veega, on vaid tühine osa sellest mage vesi,” selgitas Liiv. ?Ligikaudu 70%, mõnes arenguriigis isegi kuni 95% kasutatavast veest kulutatakse põllumajanduskultuuride niisutamiseks, toiduainete tootmiseks ja toidu valmistamiseks.”
Vee kasutamine kasvab pidevalt. Maailma rahvastiku arvuks prognoositakse aastaks 2030 kuni 8,1 miljardit inimest, mistõttu arvatav toiduvajadus kasvab võrreldes 1998. aastaga ligikaudu 55%. Samaaegselt tuleb aga tagada vee olemasolu ka elementaarseteks hügieenivajadusteks, energia tootmiseks, tööstusettevõtete ning linnade jaoks.
Eestis on vett piisavalt, kuid meie põhiprobleemid veekasutusel tulenevad kvaliteetse vee kohati raskest kättesaadavusest. Seetõttu on ka mitmed Eestis käimasolevad EL abiprojektid suunatud joogivee kvaliteedi parandamiseks.
ÜRO avaldatud hinnangute põhjal elab aastal 2025 ligikaudu 2 miljardit inimest absoluutse veepuudusega piirkondades. Juba praegu puudub aga peaaegu igal kuuendal inimesel maailmas võimalus saada minimaalset vajalikku kogust puhast vett, mis on 20-50 liitrit päevas. Ligikaudu 3800 last sureb maailmas iga päev just seetõttu, et neil puudub juurdepääs puhtale joogiveele. Veepuudus mõjutab ligikaudu 40% inimestest. Umbes 70% kogu maailmas kasutatavast mageveest kasutatakse ära põllumajanduses niisutuseks, ainult 1% kogu maailma veeressursist on aga inimeste jaoks kasutatav: kuigi planeedi pinnast on ligikaudu 70% kaetud veega, on sellest 97,5 % merevesi, ülejäänud 2,5 protsendist mageveest asub 68,5% jääpankades ning liustikes. XX sajandil kasvas vee kasutamine 6 korda, seega kaks korda kiiremini kui rahvastik.
AGNES JÜRGENS,
keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku kt
