Villem Sikk oli sündinud 1865. a Pakaste mõisas, kus ta isa oli viinameister. Pärast isa varajast surma kolis ema lastega Härjanurme valda Jõunesse. Villem Sikk õppis Jõune külakoolis ja lõpetas Kursi kihelkonnakooli. Pärast kihelkonnakooli lõpetamist valiti ta Jõune külakooli õpetajaks.
Õpetajana äratas ta õpilastes huvi raamatute vastu. Ta andis õpilastele lugeda ?C. R. Jakobsoni elulugu?, milles oli õpilaste jaoks palju huvitavat. Hans Kruus on raamatus ?Sajand lõppes, teine algas? (1964) andnud Villem Siku ühiskondlikule tegevusele kõrge hinnangu.
Allakirjutanu on tutvunud huvitava kultuuriloolise dokumendiga, milles kajastub Villem Siku ühiskondlik tegevus: Kursi Karskuse Seltsi protokolliraamatuga aastatest 1892-1917. Kõnealune selts asutati 12. juulil 1892. a ning selle peamisteks eesmärkideks oli võidelda alkoholismi vastu ja arendada hariduselu. Peeti loenguid, korraldati pidusid ja kontserte. Loengutel käsitleti näiteks teemasid ?Kreutzwaldi elust ja tööst?, ?Hoidke kodukollet alkoholi eest? jne. Villem Siku eestvedamisel pandi alus pasuna- ja laulukoorile, lavastati näitemänge, nagu ?Inimese hind ja väimehe väärtus?, ?Rätsep Õhk ja tema õnneloos? jne.
Villem Sikk oli hea kõnemees ja korraldas kõnekoosolekuid. Ta olevat olnud suur naljahammas ja kasutanud koosolekutel ütlust: ?Loodan teie peale nagu Sikk oma sarve peale.?
1913. aastal otsustati asutada Jõgeva Rahvahariduse Selts. Selle esimeheks valiti Laiuse kirikuõpetaja Johan Kõpp ning aseesimeheks Jõune koolmeister Villem Sikk, kes oli olnud ka üks seltsi asutamise eestvedajaid. Seltsi eesmärgiks oli rajada Jõgevale emakeelne kõrgem rahvakool. 19. oktoobril 1915 avatigi haridusseltsi kool, mis muudeti 1920. aastal kuueklassiliseks algkooliks ning mida juhtis kuni 1940. aastani Richard Stahlberg, hilisema nimega Riho Terasmaa.
Villem Sikk oli ka Jõgevale tuletõrjeseltsi asutamise ja seltsimaja ehitamise eestvedaja. Jõgeva Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi esimesel, 1908. aastal toimunud üldkoosolekul valiti Villem Sikk ühel häälel seltsi esimeheks ja ta jäi sellesse ametisse kuni 1920. aastani. 1912. aastal moodustati seltsi juurde 10-12-meheline orkester, mida juhatas fotograaf Martin Lall. Seltsil oli ka kahekümneliikmeline näitering.
1915. a läks Villem Sikk kooliõpetaja ametist pensionile ja tuli elama Jõgevale, kus pidas seltsimaja einelauda kuni oma surmani 1921. aasta aprillis. Ta maeti Kursi kalmistule. Kodust ärasaatmise kõne pidas Laiuse kirikuõpetaja Johan Kõpp ja kalmistul kõneles Kursi kirikuõpetaja Gustav Punga. Enne Kursi surnuaeda jõudmist tehti peatus Jõune koolimaja juures. Villem Sikku oli ära saatmas palju rahvast.
1965. aastal, kui Jõgeval toimus ülevabariigiline kodu-uurijate seminar, käidi ka Jõune kooli juures, kus Villem Siku tegevust meenutasid loodusteadlane Jaan Eilart ja akadeemik Hans Kruus.
Villem Siku tegevus on olnud eeskujuks paljudele põlvkondadele ning väärib meenutamist ja hindamist ka tänapäeval.
EINO VESKIS,
Eesti Kodu-uurimise Seltsi liige
