Torma prügila teise ladestusala väljaehitamiseks eraldatud 8 455 430 krooni tundub esmapilgul hiilgasliku summana, ent prügilat opereeriva firma OÜ Amestop juhataja Toomas Orumaa sõnul on see taotletust siiski poole väiksem, mistõttu kavandatud töö tegemine muutub üsna problemaatiliseks. Samas on teise ladestusala välja ehitamine möödapääsmatu ? juhul, kui Torma prügilat ikka edasi kasutada tahetakse.
?Torma prügila esimene ladestusala on lihtsalt juba täis,? ütles Toomas Orumaa. ?Projekti järgi pidi see mahutama 35 000 tonni prügi, prügila ligemale kuue tegutsemisaasta jooksul on seda sinna veetud aga juba 37 000 tonni ? tervelt Jõgevamaalt, aga ka Tartu- ja Ida-Virumaalt. Kuna esialgu tuli jäätmete vastuvõtu hinnad hoida madalal tasemel selleks, et euroopalik jäätmekäitluskultuur meil üldse juurduks, ning ka hiljem pole me saanud neid teab kui kõrgele tõsta, sest piirkond on suhteliselt vaene .
Tootsi moodi terve rehkenduse asemel poolt teha pole aga Orumaa sõnul antud juhul võimalik: 1,5 hektari suurune ja 100 000 tonni mahutav ladestusala tuleb välja ehitada kas tervikuna või ei saa seda üldse teha. Ladestusala kujutab endast nimelt, piltlikult öeldes, seitsmekihilise kattega vooderdatud vanni, mille põhjast sadeveed torustikku mööda puhastusseadmesse juhitakse. Nii ei satu jäätmetest eralduvad kahjulikud ühendid põhjavette.
Ei süüdista
?Ega ma kedagi siin süüdistada tahagi: meie saame aru vallast, vald meist ja meie mõlemad KIKist: ka teistele prügilatele said nad ju anda ainult poole taotletud rahast,? ütles Toomas Orumaa. ?Samas oleme tõesti raskes olukorras, sest ilma teise ladestusalata ei saa me oma tegevust jätkata. Kui see aga valmib, jätkub meil ruumi veel Jõgevamaa kümne aasta prügile.?
Orumaa sõnul on Torma prügila põhihädaks see, et teeninduspiirkond on liiga väike ning väike on ka jäätmevoog, mis sinna laekub. See teeb teenuse omahinna kõrgeks, sest igal prügilal on ju teatud vältimatud väljaminekud, mis ei sõltu üldse sellest, kas prügi tuuakse sinna vähe või palju. Orumaa sõnul lahendaks probleemi see, kui Tartu linn oleks valmis tulema Torma prügila omanike ringi ning hakkaks sinna tooma ka oma prügi. Sel juhul oleks võimalik teise ladestusala väljaehitamiseks lisaressurssegi leida. Kuidas asjad aga kujunevad, näitab aeg.
Suuruselt teise summa ? 2 714 966 krooni ? eraldas KIK Jõgeva Maaparandusbüroole Kullavere jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks.
?Plaanis on korda teha 15 kilomeetri pikkune jõelõik Vaiatust Vooreni,? ütles maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits. ?See on Voorele mullu rajatud paisjärvest ülesvoolu jääv lõik ning selle kordategemise eesmärgiks ongi hoida paisjärv puhtana jõevee poolt sisse kantavast reostusest.?
Ettevõtmine sarnaneb üsnagi Amme jõe ülemöödunudaastaste korrastustöödega: jõgi puhastatakse sinna langenud puidust ja kopratammidest nign kujundatakse jõesäng ümber nii, et kevadise suurvee ajal tuleks vesi sängist välja luhale ning viiks niimoodi jõest välja ka vette kogunenud sette. Vee kvaliteedi parandamiseks ning kaladele ja vähkidele paremate kudemis- ja elutingimuste loomiseks rajatakse jõkke paiskärestikke ja sügavamaid varjekohti. Korrastatakse ka Voore aktiviseerimiskeskuse juures olev paistiik.
?Kuigi raha on juba eraldatud, ei saa tööd enne jaanipäeva kindlasti veel alata,? ütles Ilmar Tupits. ?Kõigepealt tuleb teha keskkonnaaudit ja teha lõpuni jõe korrastustööde projekt, seejärel kuulutada aga tööde teostaja leidmiseks konkurss. Kindlasti teeme selle projekti juured koostööd vastavate omavalitsustega. Püüame aga töösse kaasata ka Soome Keskkonnakeskuse spetsialiste.?
Kokku 36
Ühtekokku eraldas KIKi nõukogu 2007. aasta I voorus raha 36 Jõgevamaa projektile kogusummas 16 220 582 krooni. Arvult kõige rohkem leidis rahastamist maakondliku keskkonnateadlikkuse programmi projekte: 18 taotlust kogusummas 332 316 krooni. Suurimad summad eraldatakse jäätmekäitluse programmist (8 565 430 kr) ja veekaitse programmist (kokku 6 298 766 kr). Viimaste hulgas on ka suuruselt kolmas, Jõgeva linnavalitsuse projekt KEKi kvartali torustike rekonstrueerimiseks, mida toetatakse 2 630 000 krooniga.
Kogu Eestist laekunud keskkonnaprojektidele eraldas KIKi nõukogu selles voorus 288 miljonit krooni ja sellest rahastatakse 632 projekti. Kokku esitati seekordsesse taotlustevooru 1203 taotlust, mille maht oli enam kui 814,7 miljonit krooni. Rahastatud projektide täielik nimekiri on üleval KIKi koduleheküljel www.kik.ee.
?2007. aasta järgmise, II vooru taotluste esitamise tähtaeg on 15. märts 2007,? ütles KIKi Jõgevamaa projektispetsialist Enn Selgis. ?KIK palub taotlejatel erilist tähelepanu pöörata täiendatud finantseerimise korrale ja abikõlbulike kulude nimekirjale, mis kinnitati 28. veebruaril toimunud nõukogu koosolekul. Uus finantseerimise kord lisatakse KIKi koduleheküljele esimesel võimalusel. Lisaks on muutmisel keskkonnaministri määrus nr 13 (kinnitatud 17.02.06).?
RIINA MÄGI
