Jõgevamaa astub edasi Kalevipoja sammudega

(23. veebruaril Jõgeva kultuurikeskuses maavanema vastuvõtul peetud kõne)

Me tähistame Eesti Vabariigi 89. sünnipäeva. Sellest lühikesest ajast vähem kui pool oleme saanud areneda iseseisva riigina. Vaadates enda ümber, nähes ja kogedes, kui kaugele me oleme jõudnud, kui palju me oleme saavutanud, võib tõesti jääda mulje, et neid kive on nii kaugele suutnud visata vaid meie Kalevipoeg ? muistne vägimees ja üks eestluse sümbolitest. See vägilane hakkab lähiaastatel tervitama igaüht, kes tuleb meie maakonda, kas Tallinna-Tartu maantee, Via Hanseatica või Piibe maantee kaudu.

Kalevipoeg on tagasi jõudnud koju, oma tegude maale. Ta veab tänu Ants Pajule künnivagu Põltsamaal Sõpruse pargis ? mullu augustis avati monumentaalskulptuur “Kalevipoeg kündmas?. Me korraldame Kalevipoja uisumaratone, Kalevipoja kala- ja veefestivali, Kalevipoja rulluisumaratone, Kalevipoja Kojas Kääpal ootavad Kalevipoega tõelise hiiu mõõtu tarbeasjad.  

Need on vaid osa ettevõtmistest, mis on meie maakonda tutvustanud kui Kalevipoja tegude maad.

Eesti rahvapärimuses leidub hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud voorte, veekogude, omaaegsete linnamägede ja rändrahnude päritolu. Kõige rohkem leidub Kalevipoja tegude jälgi Jõgevamaal. Seepärast kannavadki paljud meie suursündmused Kalevipoja nime.

Teeksin nüüd põgusa tagasivaate jõgevamaalaste viimase aasta olulisematele tegemistele, sündmustele ja saavutustele. Eelmist aastat jäävad meenutama Jõgevamaal etendunud viis suurepärast vabaõhulavastust, Betti Alveri muuseumi valmimine, luulepäevad Tuulelapsed ja Tähetund, Alo Mattiiseni 10. muusikapäevad, teist korda peetud külalisterohke Kalevipoja Kala- ja Veefestival, esimene Kalevipoja Rulluisumaraton, puusse tahutud Kalevipoja eepose tegelased Kääpal, 33 uut võrkpalliplatsi üle maakonna, Jõgeval avatud staadion ja Tormas avatud täismõõtmetes võimla, Kaarepere staadion, Adavere mini-arena, Adaveres valminud õpilaskodu juurdeehitis, viis laste mänguväljakut koolide ja lasteaedade juures, valminud Kamari paisjärve esimene etapp ja Voore paisjärv, Võisiku Hooldekodus 10 miljonit krooni maksnud renoveerimistööd, Jõgeva Haiglas kaasajastatud hooldusosakonna ruumid, valminud ehitusprojektid Kesk-Peipsi sadamate rajamiseks, maagaasi jõudmine Kaareperre, Jõgeva-Põltsamaa gaasitrassi ehitusprojekt, Jõgeva linnast kaubarongide väljaviimiseks uue kaubajaama ehitusprojekt ning Painküla raudteeharu ja tööstusküla ehitusprojekt, Via Hanseatica trassil uue maanteelõigu valmimine, Tallinna-Tartu maanteel Puurmanis rajatav liiklussõlm, kergtee ehitus Siimustist Jõgevale, Pala ja Palamuse vallakeskuse kõnniteed ja tänavavalgustus, maakonnakeskuses esimese avaliku ajanäitaja ja tualeti avamine, Tabivere tugikomando uue depoo kasutussevõtmine, maakonna esimeste teenetemärkide kätteandmine, Alo Mattiisenile ja Mati Undile mälestusbareljeefi ning meditsiinikolonel Hans Silbermanni kodukohta mälestuskivi paigaldamine, rahvarohke Paunvere laat, Jõgevamaa Arengukonverents, Põltsamaa ettevõtluspäev, Kesk-Eesti mess, maakonna võidutule süütamine Torma vallas Kõnnu mälestussamba juures, võidutule altari valmimine Tabiveres, maakonna tantsupidu “Mis värvi on armastus??, sajakonna jõgevamaalase suvine reis Poola ja Leetu, üle Põltsamaa jõe ehitatud rippsild, Põltsamaa Fest, kunstkattega jalgpalliväljak Põltsamaal, Kuremaa järve ääres toimunud tule- ja püroshow, Kuremaal valminud haagissuvilate parkla, huvitavad kultuuriüritused Laiuse ja Põltsamaa lossivaremetes, rahvusvaheline motomeeste kokkutulek Jõgevamaal, Jõgeva hoki 60. aastapäeva ja rongiliikluse 130. aastapäeva tähistamine, Jõgeval avatud Jõuluvana postkontor ja Jõuluvana tuba, tänuhommikusöök Kuremaa lossis ning valgustatud terviserada Kuremaal.

See loetelu hõlmas muidugi vaid väikese osa Jõgevamaa eelmise aasta sündmustest ja ei olnud mingis tähtsuse järjekorras. Olulised olid ka igas külas korraldatud suuremad ja väiksemad kultuuri- ja spordiüritused.

Mul on hea meel, et Tootsi ja Teele aegne noorte popp talispordiala tritsutamine ehk uisutamine on tänu Jõgevamaal Peipsi järve jääl peetud esimesele Kalevipoja Uisumaratonile ja Adavere uisurajal toimunud Eesti meistrivõistlustele meie maal jälle au sees.Praegu 2006. aastale tagasi vaadates ja tehtule mõeldes tekib küsimus, kuidas me, jõgevamaalsed, oleme seda kõike jõudnud? Oleme seda suutnud tänu aktiivsete jõgevamaalaste algatusvõimele ja tegutsemisjulgusele ning omavahelisele koostööle.

Toon ühe näite vajalikust rahvaalgatusest ja sellele järgnenud tulemuslikust koostööst. Jõhvi-Tartu maantee rekonstrueerimistööde käigus jäeti sõidutee kõrvale Metsakülasse algselt tegemata üks lõik jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud kergteest. Metsaküla rahvas protestis liikumisvõimaluste piiratuse vastu. Maavalitsuse eestvedamisel ning koostöös Kasepää valla, Tartu Teedevalitsuse ja Maanteeametiga lahenes probleem paari nädalaga ? teemehed ehitasid 2,7 miljonit krooni maksva 1,7 kilomeetri pikkuse vajaliku kergtee.

Eelmisel aastal lubasin siinsamas seistes, et Jõgevamaa saab kaetud traadita internetivõrguga. Täna võime öelda valimisreklaamist tuntud sõnaga ? tehtud.

Kaks aastat tagasi leidsite vabariigi aastapäeva vastuvõtu kutse vahelt palve toetada Siimusti lastekodu Metsatareke peremaja ehitust. Annetuskampaaniat alustasin 2004. aasta kevadel. Nüüd saame toonase unistuse kohta öelda ? tehtud. Tänu paljudele annetajatele ja toetajatele võisime sel kuul avada ilusa ja hubase 400 ruutmeetrise palkmaja ? Siimusti lastekodu esimese peremaja, mille patrooniks on olümpiavõitja ja noorte hea eeskuju Andrus Veerpalu. Peamine on aga see, et lapsed, kes majja sisse kolisid, nimetavad seda tõepoolest oma koduks.

2006. aasta oli Jõgeva maavalitsuse hallatavate sotsiaalsfääri asutuste jaoks investeeringuterohke. Siimusti Metsatarekesele eraldas riik 2,5 miljonit krooni. Jõgeva Haigla hooldusosakonna renoveerimine maksis 2 miljonit krooni. Võisiku Hooldekodu hoonetekompleksi renoveerimistöödeks kulub kokku 10 miljonit krooni riiklikke vahendeid. Seeläbi paranevad nii hooldekodu elanike elu- ja olmetingimused kui personali töötingimused.

Mul on väga hea meel, et Jõgevalt Põltsamaale kulgeva gaasitorustiku ehitus võib lähiajal alata. Projekti elluviimiseks andis riik lisaks omavalitsuste ja erafirmade osale üle veerandi ehk 12 miljonit krooni. Tänavu jõuab maagaasitorustik Lustiverre, järgmisel aastal Põltsamaale. Sealsed ettevõtjad rääkisid, et kui nad kahe aasta jooksul ei saa minna üle soodsale maagaasiküttele, on nad sunnitud tootmise mujale üle kolima. Maavalitsuse, omavalitsuste ja ettevõtjate koostöös jätkub maakonna kümne arenguvisiooni teokstegemine. Neist saab ülevaate maavalitsuse kodulehelt. Peaaegu igal kuul konkretiseerime ja täiendame oma plaane ning saame mõne punkti taha panna märke ? tehtud. Ent loomulikult seisab suurem töö nende elluviimisel veel ees.

Mõned asjad, mis meile veel unistused, on välismaal juba praegu silmaga näha ja käega katsuda. Nii oleme koos käinud Rootsis ja vaadanud, kuidas rajada ilusaid teeäärseid peatuskohti ja parke. Poolas nägime, kuidas veekogusid saab laevatamiseks ühendada ning kui hea on rööbasbuss.

Sel suvel plaanime reisi Norrasse, et oma silmaga vaadata, kuidas seal toimivad kohalikud sadamad, mis toovad tulu kohalikule omavalitsusele ja elanikkonnale. Samasugused sadamad võiksid varsti kerkida ka Mustveesse ja Omedusse.

Me kõik koos hoolitseme selle eest, et kogu maakonna areng toimuks võimalikult ühtlaselt. Ning seda mitte rikkusi ümber jagades või edukamaid milleski tagasi hoides, vaid vähemedukaid järele aidates ning töötades selle nimel, et igas maakonna nurgas oleksid jõgevamaalastel võrdselt head tingimused elamiseks, hariduse saamiseks ja töötamiseks.  Kõik saab alguse kodust ? sellest pesast, kus sünnime ja kasvame. Pesast, kust algavad meie rännakud laia maailma ja kuhu alati tagasi tuleme, et pereringis kodusoojust kogeda ning uut jõudu ammutada. Kõik, mis on meie koduriigis, kodumaakonnas, koduvallas ja kodukülas, on alguse saanud meie perekonna kodust. Igal aastal näeme oma maakonnas järjest rohkem ja rohkem kauneid kodusid.

Ka maavalitsuse töötajad võtsid eelmisel aastal endale eesmärgi teha maavalitsuse hoone ümbrus kauni kodu vääriliseks. Ning me oleme rõõmsad, et Jõgeva maavalitsus kuulutatigi mulluse kauni kodu konkursi võitjaks.

Me tahame, et meie lastest kasvaksid tublid ja terved, peret austavad kodanikud. Aeg, mil nad vanemate pesast välja lendavad ja endale uue pesa ehitavad, jõuab kätte ootamatult kiiresti. Kas me teeme kõik, mis on meie võimuses, et anda lastele eluks vajalik oma maakonnas, või peavad nad minema seda mujalt otsima? Vaevalt nad siis siia enam tagasi tulevad.

Me peame laiendama nende inimeste võimalusi, kes tahavad rajada Jõgevamaale oma kodu. Ruumi ja ilusaid elupaiku on meil ju palju. Senisest veelgi enam tuleb investeerida kommunikatsioonivõrkudesse, parandada ühistranspordi kvaliteeti ja tihendada selle liiklemisgraafikuid.

Nii majanduslikud analüüsid kui ka vestlused inimestega Jõgevamaal ja kogu Eestis annavad tunnistust, et me oleme õigel teel. Aga meil on veel palju teha selleks, et me võiksime öelda: oleme kõik endast oleneva teinud ja rohkem ei ole enam võimalik.Toon välja kaks aspekti, mis teevad murelikuks ja nõuavad edaspidi suuremat tähelepanu. Eestlane, jõgevamaalane sealhulgas, on kõige suurem töörügaja Euroopas. Ometi jääb meie tööviljakus näiteks Soomest maha enam kui kaks korda. Milles asi? Peamiselt tootmise tehnoloogias. Ma ei räägi konkreetselt ühestki ettevõttest, kuid üldiselt on selge, et tehnoloogia uuendamine laseks rohkem tööd ära teha masinatel. Tööviljakuse tõus kasvatab ka materiaalseid võimalusi. Inimeste tööpuudust ei tohiks sellest tekkida, sest meil on niigi töökätest puudus, lihtsalt tööalad muutuvad, tööaeg lüheneb ning meil jääb rohkem võimalusi veeta aega koos pere ja lähedastega.

Minu siiras tänu kuulub kõikidele Jõgevamaa ettevõtjatele, kes mõnikord kesiseid tingimusi trotsides siiski suudavad edukalt tegutseda ning olla konkurentsivõimelised nii Eestis kui rahvusvahelises mastaabis, anda jõgevamaalastele tööd, investeerida kaasaegsesse tehnoloogiasse.

Ettevõtjad on meie maakonna tuleviku suhtes optimistlikud. Ja neid tasub uskuda, sest majanduses ei tähenda emotsioonid või tühjad hüüdlaused midagi, otsuseid tehakse täpsete arvestuste ja analüüside põhjal.

Teine mure on seotud eestimaalaste praeguse madala keskmise elueaga. Selle probleemi lahendust näen tervislike eluviiside laiemas propageerimises ning tervisespordivõimaluste avardamises.  Jõgevamaa sai mõned nädalad tagasi kaks suusarajatraktorit, millest unistati aastaid. Loodan, et mõnel järgmisel talvel on meil olemas kogu maakonda ühendav suusarada. Sellise raja korrashoid on ökonoomsem kui mitmes eri paigas asuvate radade hooldamine, samuti oleks see suusatajasõbralikum. Nädala pärast, 3. märtsil ootan teid Peipsi jääle, Kalevipoja uisumaratonile. Siinkohal ütlen siirad tänusõnad kõikide jõustruktuuride esindajatele, Jõgeva haigla ja Punase Risti rahvale, kes hoolitsevad selle eest, et suursündmus oleks igati ohutu.

Tulge kõik nautima kaunist loodust, värsket õhku ja uisutamise mõnusid. Tänaseks on registreerinud juba üle 700 võistleja. Meiega koos uisutab Peipsi järvel ka presidendiproua Evelin Ilves. Head sõbrad! Ma tänan teid kõiki teie igapäevase töö ja saavutuste eest, selle eest, et teie kodud on ilusad ja peredes kasvavad tublid lapsed.

Tänan siiralt oma tööd südamega tegevaid Riigikogu liikmeid, kes valitud esindama meie maakonda! Suur tänu kõikidele omavalitsusjuhtidele ja volikogude liikmetele oma valla või linna ning seeläbi kogu maakonna elu edendamise eest!

Sügav kummardus õpetajatele, kultuuri- ja spordiinimestele, külaelu edendajatele, arstidele, kaitseliitlastele, politseile, piirivalvele, päästetöötajatele, riigiteenistujatele, ettevõtjatele, maavalitsuse töötajatele ning kõikidele jõgevamaalastele ja meie sõpradele!

Soovin teile kõigile palju õnne meie koduriigi sünnipäeva puhul! Meie riigi edasine käekäik sõltub sellest, keda me usaldame järgnevateks aastateks riigitüüri hoidma. Nädala pärast saab igaüks meist kasutada oma kodanikuõigust või õigem on öelda ? täita kodanikukohust ? ning anda oma hääl kandidaadile, kelle tegude, mitte ainult sõnade eetilisuses ja õigsuses saate alati kindel olla.

Head inimesed! Soovin, et teil jätkuks palju kodusoojust, et leib oleks laual ja pere terve!(Kõne täielikku teksti saab lugeda Jõgeva maavalitsuse kodulehelt www.jogevamv.ee)

AIVAR KOKK,
maavanem

blog comments powered by Disqus