Kõik eelnev muudab paneelelamus suurimaks prioriteediks energiasäästumeetmete ratsionaalse rakendamise ning toob esile küttesüsteemide renoveerimise vajaduse, mis tänaste hindadega tasub end ära juba 6-7 aastaga.
Korterelamu renoveerimisel peab otsustama, kas soovitakse eeskätt parandada hoone välisilmet või on eesmärgiks pigem energiasäästlikkus, seejuures tasub tähele panna spetsialistide nõuandeid. Kui trepikodade värskendamine on eelkõige dekoratiivse väärtusega investeering, siis Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) soojustehnikute uuringud ning energiaauditid näitavad, et Eestis küllaltki levinud seinte soojustamine ning akende vahetus on tänastes tingimustes enam kui kümneaastase tasuvusajaga ettevõtmised ning pole seega käsitletavad kiire tasuvusega investeeringutena. Tõsi, paneelmajades, kus kõik või enamik kortereid on välisseintega piiratud, on siiski ette tulnud juhtumeid, kus maja välisseinte soojustamine annab sarnase efekti küttesüsteemi renoveerimisega.
Eelkõige kodu
Kui dekoratiivsed investeeringud on atraktiivsed kinnisvaraspekulantidele, kes korteri lihtsalt kiire edasimüügi eesmärgiga soetanud, siis kortermaja oma koduks pidava inimese jaoks on kindlasti olulisem säästlik ning soe elukeskkond. Lisaks mängib olulist rolli nn naabriefekt ? kui ikka naabermajal on seinad soojustatud, siis ei saa ju ometi nendest kehvem olla.
Energiaauditite tulemused on siinkohal aga heaks võrdlusbaasiks, mis näitavad, et kõige kiirema tasuvusega renoveerimisinvesteering paneelmajades on küttesüsteemi rekonstrueerimine, mis tasub end ära 6-7 aastaga, andes energiasäästu 15-20%. Juhul, kui hoones on veel uuendamata ka soojussõlm, siis võib energiasääst küündida koguni 50%-ni.
Küttesüsteemi rekonstrueerimise käigus vahetatakse majas küttetorustik, paigaldatakse uued kiirestireguleeritavad radiaatorid ning vajalikud termostaadid ja liiniseadeventiilid. Lisaks tasub termostaatide töö efektiivsemaks muutmiseks paigutada soojussõlme sagedusmuunduriga pump, mis väldib liigsete rõhkude ja müra tekkimist süsteemis.
Kindlasti tuleb renoveerimistööde läbiviimisel juhinduda professionaalsest projektist ning järgida, et paigaldustöid teostaks kogenud tegija. Mõte, et jätaks mõne osa projektist teostamata, tuleks aga kohe peast visata: see oleks kokkuhoid täiesti vales kohas ? energiasäästliku tulemuse saavutamiseks peab optimaalselt rekonstrueerima kogu küttesüsteemi.
Näiteks juhul, kui vanad malmradiaatorid jäetakse välja vahetamata, ei ole malmi pika soojusinertsi tõttu võimalik täielikult realiseerida termostaatide säästufunktsiooni. Radiaatori sisepindadele aastate jooksul kogunenud saast muudab aga võimatuks küttekeha soojusväljastuse optimeerimise, ummistades halvemal juhul ka uue süsteemi ventiilid. Torustiku läbipesugi ei anna vana süsteemi puhul oodatud tulemust ning võib lisaks suurtele teostuskuludele lõppeda süsteemi regulatsioonarmatuuri ummistumisega.
Alumiinium, malm, teras
Kui küttesüsteemi rekonstrueerimine ette võtta, siis materjalide valiku osas on otstarbekas konsulteerida projekteerija või mõne teise eksperdiga. Kuigi enamus praegu turul olevatest materjalidest on nõuetele vastavad, soovitab paigaldusettevõte või müüja materjale oma huvidest lähtudes. Näiteks eelistavad paigaldajad tihti alumiiniumradiaatorit, mida on kerge transportida ja paigaldada, samas on aga alumiinium tundlik vee happelisuse suhtes ning Eestis levinud küttevee pH tase on tihti kõrgem kui alumiiniumi puhul lubatud 8 ühikut, mis tähendab, et radiaatori tööiga ei ole pikk.
Ka malmradiaator ei ole põhjendatud valik, kuigi omab omanike silmis tihti emotsionaalselt nostalgilist väärtust. Lisaks sellele, et malmi pikk soojusinerts ei võimalda täielikult rakendada termostaatide energiasäästu, on malmradiaatoril madalam töörõhk ja lühem garantiiaeg, mis tuleneb eeskätt malmradiaatori ribidevaheliste tihendite madalamast töökindlusest. Häiriv on ka malmi tolmukogumise võime. Kuna malm on ka väga raske, siis küsib paigaldaja uue malmradiaatori seina paigutamise eest kuni kaks korda rohkem raha.
Üldjuhul tuleks praktikas eelistada terasradiaatorit, mis on lisaks soodsaimale hinnale kiire reguleeritavuse ja kõrge rõhutaluvusega ega ole nii tundlik küttevee suhtes. Hea võrdlusbaas on siinkohal Soome turg, kus alumiinium- ja malmradiaatorit praktiliselt ei pakutagi ning pea kõik ehitused varustatakse terasest paneelradiaatoritega.
Lõpetuseks olgu öeldud, et kortermajade otsaseinte soojustamiseks tehtud investeeringud tasuvad end ära keskmiselt 35-45 aastaga, fassaadiseinte soojustamiseks tehtud investeeringud enam kui 50 aastaga, katuse ja keldrilae soojustamiseks tehtud investeeringud vastavalt 15-20 ja 12-15 aastaga, akende vahetuseks tehtud investeeringud 15-20 aastaga ning küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja tasakaalustamiseks tehtud investeeringud aga juba 5-9 aastaga.(Artiklis kasutatud allikad: Küttemaailm OÜ, Tallinna Tehnikaülikool)
ROMAN BABT?ENKO,
ASi Jõgeva Elamu juhataja
