“Kui aga ilmneb, et on tõesti sügavam probleem, millega mitu korda peaks psühholoogi juures käima, siis neid on meil seitse. Kõik tegutsevad töövõtulepingu alusel, vajadus psühholoogide järele on tegelikult väga suur,? rääkis Püss.
Nõustamiskeskusel on hea koostöö ka OÜga Jaanson ja Lääne, mis asub nõustamiskeskuse kõrval ja kus tegutsevad psühhoterapeudid, psühholoogid ja psühhiaatrid.
Psühholoog ei ole hulluarst
Nõustamiskeskuses selle loomisest saadik töötanud Püss tunnistas, et olukord pole aastatega põrmugi paremaks läinud. “Siia sinisilmselt tööle asudes arvasin, et ma suudan murda levinud müüti ja panna inimesi mõistma, et psühholoog ei ole psühhiaater, ta ei ole hulluarst. Ometi pole me oma tööga seda suutnud. Eestlase hirm psühhiaatri ees on aga nii suur,? rääkis Püss.
Nõustamiskeskusse on tema sõnul oodatud kõik need, kes tunnevad, et ei tule eluga toime ja vajavad abi, on pinges ja häiritud, stressis, masenduses või konfliktis lähedastega, keda kiusatakse või kes on mures oma sõprade pärast, kes on kaotanud lähedase. Oodatud on ka need, kes vajavad abi elukutsevalikul.
“9. klassidele teeme karjääritesti koolis. Sellega murrame hirmu lahti, sest noored tulevad hiljem ise siia oma testivastusele järele ja mõned jäävadki meil käima, kuni vaja on,? rääkis Püss.
Nõustamiskeskuses on oodatud igas vanuses inimesed. Viimasel aastal oli kõige noorem abivajaja kolmeaastane, nõu käivad küsimas aga ka vanaisad-vanaemad. Teismelised tulevad tavaliselt vanemate või õpetaja soovitusel. Enamasti aitab juba probleemide lahtirääkimisest, eriti kui kõik pooled on nõus asju ühiselt arutama.
“Kõik oleneb sellest, milline on vanem ja milline on laps. Alati võib olla ka niisuguseid probleeme, millega ei saagi hakkama. Mis jäävadki lahendamata,? ütles Püss. Kõige sagedamini jäävad aga lahendused tema sõnul poolikuks või leidmata siis, kui inimesed ise neid otsimast loobuvad ega tule enam.
Rääkimine aitab alati
Nõustamiskeskusse on oodatud needki, kellel on kõik hästi, kuid kes soovivad oma isiksusest rohkem teada saada. Neile on varutud mitmesuguseid teste ja infot õppimisvõimaluste ning noorsooprogrammide ja -organisatsioonide kohta.
Kõige enam on oodatud inimesed suheteprobleemiga: kui ei suudeta aru saada teistest või iseendast. “Ei maksa arvata, et küll asi ise laheneb. Kokkuvõttes kasvavad sellised probleemid üle pea,? rääkis nõustaja, kelle sõnul vajavad kõige kiiremini abi need, kellel elumõte täiesti kadunud, samuti mitmesugused sõltlased ja väärkohtlemise ohvrid.
Maire Püssi sõnul pole sugugi harvad sellised juhtumid, kus mõlemad vanemad last vääralt kohtlevad. “Siis kaotab laps ju pinna jalge alt. Tavaliselt teda ka ähvardatakse, et ta ei tohi sellest kellelegi rääkida,? selgitas Püss.
Selleks, et nõustajad ise masendusse ei langeks ning suudaksid õigeid otsuseid langetada, käib neile tuge pakkumas superviisor Mari Saari Tartust.
“Me räägime ühiselt oma väga raskeid asju lahti, et saada kindlust ja tuge juurde, ütles Püss, kes usub, et rääkimine aitab alati.
Me kõik oleme sõltlased
Maire Püss on nõus Viljandi Kultuuriakadeemia rektori Anzori Barkalaja ühel konverentsil öeldud mõttega, et kõik inimesed on mingis sõltuvuses.
“Sõltuvus tekib tühjale kohale. Ühe sõltuvuse kadudes tuleb asemele teine,? selgitas Püss. Ka lähisuhe või näiteks usk võib tekitada inimeses liigse ja ohtliku sõltuvuse. Probleemiks kujuneb see siis, kui ühe inimese sõltuvus hakkab segama ja kahjustama teisi või tegema neile haiget.
Nõustaja sõnul ei ole probleemi juhul, kui inimene ennast hästi tunneb ja teistele liiga ei tee.
Samas võib sõltuvusse jääda ka nõustajast, seetõttu ei tohi viimane kliendile asju ette nämmutada. “Inimene otsustab ikka ise, nõustaja ainult näitab talle võimalikke valikuid,? selgitas Püss.
Leina puhul ei saa küll kelleltki kaotusvalu ära võtta, kuid on võimalik näiteks selgitada leina erinevaid etappe, mis aitavad inimesel toimuvat paremini mõista.
Küllalt sagedane teema, millega nõustamiskeskusse pöördutakse, on koolivägivald. Kui poistevaheline vägivald on valdavalt füüsiline, siis tüdrukud viljelevad mõlemat: vaimset ja füüsilist.
Maire Püss meenutas mõne aasta tagust juhtumit, kus punt tüdrukuid ühte tüdrukut julmalt peksis. Suhteid analüüsiti ja lõpuks asi lahenes.
Vanemad olgu aktiivsemad
Maire Püss julgustab kõiki, kel on probleeme, senisest julgemini nõustamiskeskusse pöörduma. “Sageli on nii, et lapsevanemad ei suhtle ei kooliga ega oma lapsega, nad ei kontrolli, kas laps käib koolis või ei käi. Kui laps puudub nädala, kaks või kolm, tekib tal juba trots ning ta ei lähegi sinna enam, kartes, et tema puudumist hakatakse uurima või talle halvasti ütlema,? selgitas Püss koolikohustuse mittetäitmise protsessi.
Tema meelest visatakse noori liiga kergekäeliselt koolist välja, samuti peaksid vanemad olema senisest palju aktiivsemad, tundma rohkem oma võsukeste vastu huvi ja vajadusel jõudma ka nõustamiskeskusse.
Nõustamiskeskus kinnitas teisipäeval toimunud aastakoosolekul oma uueks juhatajaks Marika Tekkeli, sest senine juhataja Vilve Vend oli juba ammu avaldanud soovi sellelt ametikohalt tagasi astuda, sest tal on haiglas lastearstina palju tööd.
JAANIKA KRESSA
){kind=link}