Sünnipäevanäitus pealinnas

“Õigupoolest armusin sellesse majja juba siis, kui pedagoogilises instituudis õppisin,” ütles kunstikooli juhataja Anne Nurmik. “See on põnev vanalinnamaja ja seal töötavad armsad inimesed, kes võtavad sind alati vastu kui kallist sõpra või sugulast. Meie senistele näitustele on Kullo galeriist ka alati hea tagasiside tulnud, seepärast arvasime, et miks mitte nüüdki sinna minna.”

Kullo galeriis on Jõgeva kunstikool iga paari aasta tagant näituse teinud. Ning kogenud, et seal jäävad meie kunstiõppurite tööd silma nii pealinlastele kui ka mujalt Eestist pealinna tulnud kunstihuvilistele. Jõgevale see publik naljalt ei sattu või kui sattuks, ei pruugiks kunstikoolil parasjagu näitust üleval olla.

Seekord broneeriti Kullo galerii kaheks nädalaks: pikema aja eest rendi maksmine oleks kunstikoolile üle jõu käinud. Jaanuari alguses teatati aga galeriist, et soovi korral võib Jõgeva kunstikool oma näituse tasuta veel terveks kuuks ehk siis ühtekokku pooleteiseks kuuks üles jätta: järgmisena aja broneerinu oli nimelt näituse tegemisest loobunud, aga tühjana hoida galeriid ka ei tahetud. Loomulikult võttis kunstikool pakkumise rõõmuga vastu.

“Kunstikooli lõputööd on igati Kullo galeriis eksponeerimise väärilised: lõpetajad töötavad ju nende kallal peaaegu terve viimase õppeaasta, konsulteerides juhendajaga, tehes kavandeid ja tehnikaproove ning jõudes lõpuks korralikult vormistatud tulemuseni,” ütles Anne Nurmik. “Kõigi lõputööde ühele näitusele välja panemine on aga ka meie enda jaoks põnev ja õpetlik: nüüd näeme, kuidas need koos mõjuvad, kas nende pealt on näha meie lõpetajate tehnilist ja vaimset arengut jne.”

Kunstikooli juhataja jaoks oli ka vilistlaste läbihelistamine ja neilt näituse jaoks lõputööde küsimine päris tore ja kasulik töö. Selle käigus sai ta muuhulgas välja uurida, kui paljud lõpetanud kunstiga seotud erialasid edasi õppima on läinud. Tuli välja, et selliseid on tervelt üheksa.

“Selgus, et näiteks Aleksei Tihhonovile, kes 2004. aastal maalis meie kooli lõputööks täis ühe vana ukse, kujunes see taies ukseks professionaalsesse kunstiharidusse: ta õpib nüüd arhitektuuri,” ütles Anne Nurmik.

Helistamistuuri võttis ta ette möödunud neljapäeval. Kätte saada ei õnnestunud tal ainult üht vilistlast. Ülejäänuile andis ta tööde kunstikooli toomiseks aega neli päeva. Ja esmaspäeva õhtuks olidki 26 vilistlase taiesed kohal. Kõik ei suutnud paraku transpordiprobleemi lahendada.

“Tahtsime, et tööd oleksid natuke varem kohal: pidime need üle vaatama ja vajaduse korral toestama, et need paremini transporti kannataksid,” ütles Anne Nurmik.

Üleeile olid kõik kunstikooli õpetajad hõivatud Tallinna viidavate taieste pakkimisega.

“Hommikul, kui kooli tulime, jõime kohvi ja hakkasime kohe pakkima. Siis tulid õpilased tundi. Andsime neile töö kätte ja jätkasime pakkimist. Ning nii õhtuni välja,” ütles kunstikooli vilistlasest õpetaja Käty Aasmäe.

Neljapäeva õhtul laadisid õpilased ja õpetajad üheskoos taiesed väikebussile ja reede varahommikul alustati teekonda pealinna. Näitust läksid üles panema õpetajad Anne Nurmik, Elita Järvela, Käty Aasmäe ja Auli Kumel ning lisaks veel kolm õpilast: kuna Kullo galeriis paiknevad näitusesaalid kolmel eri korrusel, oli abitööjõudu hädasti vaja.

Pidulikku avamist Kullo galeriis siiski ei korraldatud.

“Paaril korral proovisime seda, aga see ei õigustanud end,” ütles Anne Nurmik. “Selleks, et Jõgeva rahvas avamisele oleks tulnud, oleksime me pidanud neile bussiga Tallinna saamise võimaluse organiseerima, aga see oleks meile üle jõu käinud.”

Taieste Tallinna transportimise eest on kunstikool tänulik lapsevanem Ivo Kuusele, kes on õigupoolest juba teeneline kunstivedaja. Tänusõnu ütles kunstikooli juhataja ka linnavalitsuse aadressil, tänu kellele on kunstikoolil võimalusi selliseid ettevõtmisi teoks teha.

RIINA MÄGI