Autoriteetsed eestvedajad, materiaalsed võimalused, tugev tahe ja ühine jõud. Mis siis nüüd puudu on? Kas ühist jõudu on? On! Maapiirkondades elab pea 400 000 inimest, kes ei ole hõivatud viimase aja helliklapse ehk siis suurpõllumajandusliku tootmisega. Kuid nii Euroopa Liidu kui ka siseriiklikud toetused on teinud vaid sellest väga elujõulise valdkonna. Kas tahet on? On! Ükskõik, kus ringi liikuda ja juttu puhuda, lööb läbi tugev soov midagi teha, midagi enda ja oma pere elus muuta, millegi erilisega silma paista. Meie vallad otsivad oma nägu. On õnnestunumaid tunnuslauseid, on ka neid, mille puhul muie suule tõuseb. Kuid oluline on see tahe. Tänaseks on mitmed paigad just oma ajaloole tuginedes hoo sisse saanud. Kõik uus on enamasti korduv vana ? see mõte peab ka siinkohal paika. Meie inimesed on saanud aru maakeskkonna väärtusest ja elu võimalikkusest seal.
Kas materiaalseid võimalusi on? On! Kes ühel või teisel põhjusel SAPARD?i rahast ilma jäi, näeb võimalusi Euroopa Liidu maaelu mitmekesistamise meetmetes. Lähiaastate toetussummad maaellu on sellised, mida kunagi varem nähtud pole. Jääb vaid fantaasia lendu lasta ja… Kuid siin kohtume esimese suure takistusega, mis Maarjamaa enda piiride vahele jääb. Hea erakonnakaaslane Imre Sooäär kirjutas sellest väga põhjalikult mõne aja eest Maalehes. Põltsamaal toimunud Maaelu Foorum 2006 oli ka suuresti sellele probleemile keskendunud. Nimelt küsimus on meetmete rakendumises. Kuulsa meetme 3.3 ehk just selle ? maaelu mitmekesistamise meetme taotlemise on meie ministriproua oma määrusega nii kättesaamatuks muutnud, et paratamatult tekib küsimus tema soovi siiruses selles valdkonnas midagi tõsiselt ette võtta. Ei tahaks siinkohal pikemalt peatuda, sest hea kolleeg on tubli töö teinud ja huviline kas siis Maalehte sirvides või foorumi materjalidega tutvudes probleemi enesele teadvustanud. Loodame lähiaja positiivsetele uudistele, sest sel nädalal tõstatus probleem riigikogus täie teravusega. Kas eeskujusid on? On! Ükskõik kus kandis ringi sõita leiad ikka mitmed õnnestunud algatused või siis juba täiel jõul töötavad ettevõtmised. Maaturism, millest aastaid tagasi oli imelik rääkida on tänu valdade eneseotsingule, teemataludele, erilistele majutuskohtadele, kalastamisele ja jahile saanud tõhusa eluvaimu sisse. Mitmedki tööstusettevõtted on maale kolides leidnud sealt väärt tööjõu. Kuid julgen siinkohal välja öelda, et väga suur protsent ettevõtlusjulgusest on veel tagakambris peidus, sest ei ole neid teadmisi, kuidas ja millest alustada; kustkohast ja kuidas alustusabi leida; ja eriti suurt puudust tuntakse julgustavast sõnast. Praktika näitab ka seda, et õppepäevadel värvilisi slaide vaadates tekib tohutu jõud ja isu, mis kahjuks õhtu pimenedes tuhmub ja kusagile kaugusesse kaob, koos unega sinna maale ka jääb. Kas eestvedajaid on? Nagu oleks! Maaelu edendamiseks seatud asutused paistavad liig passiivsed olema. Ja nende olemasolu suurele osale rahvast teadmata. Ei paista ju eestlased üldiselt eriti silma oma abiotsimise ja nõusaamise vajadusega. Suuresti tehakse kõike “iseenese tarkusest? ja pole siis imestada midagi, kui sama jalgratast samaaegselt naabertaludes leiutatakse.
Kuldmõtleja ja kuldütleja Igor Gräzin käis hiljuti välja geniaalse idee ? igale maakonnale oma mentor ehk ettevõtluse pihiisa. Kes? Elus edenenud keskealised ärihiiud, kel oma õuega suuremat muret enam pole. Nimed!? Palun ? Toomas Luman, H. H. Luik, Rein Kilk, Olari Taal ja paljud teised, kellele elu Eestimaal korda läheb. Tulge peaministri juurde kokku, küsige endale hoolealune maakond ja olge sealsete inimeste jaoks oma nõuga 7 päeva nädalas 24 tundi ööpäevas võtta. Tiigrid hüppele!
Tarmo Leinatamm,
Riigikogu liige, Reformierakond
