Urbeli tantsustipendium Kristjan Rohiojale

Võidu tõi talle tema enda esitatud soolotants “Minu esimene armastus?.

“Kristjan oli suurele osale ?üriist avastus,? kommenteeris Rohioja esinemist Tartu Postimehele ?üriiliige Rene Nõmmik. “Sellist värske, siira ja huvitava mõtlemisega noormeest peab toetama.?

Kristjan ise tunnistas telefoniusutluses, et tantsu esimene, kaks aastat tagasi sündinud versioon oli pühendatud kindlale isikule. Siis aga jäi see tervisehädast tingitud tantsupausi tõttu seisma. Ja kui Kristjan oma toonast loomingut uuesti lavale toomise sooviga videolindilt üle vaatama hakkas, tundis ta, et tants on tema jaoks oma võlu kaotanud.

?Nii sündiski tegelikult hoopis uus tants,? ütles Kristjan. “Ainult pealkiri jäi samaks, sest see võimaldab arendada väga paljusid erinevaid mõtteliine. Esimese armastusega seostub ju süütus, siirus, aga ka mõni konkreetne sündmus, mälestus, ese. Armastada võib peale konkreetse isiku ka tervet vastassugupoolt, aga samas peaks küsima, kas ma armastan ka iseennast, kas ma olen enda meelest üldse keegi? Siit tuleneb omakorda võimalus ironiseerida läbi iseenda.?

Õige eriala

Tunnustus stipendiumikonkursilt kinnitas Kristjani usku, et ta on valinud õige eriala. Vahepealne vigastusest tingitud koolist ja tantsust eemalviibimine kippusid sellesse usku väikseid mõrasid tekitama.

“Vigastasin end tantsuproovis kankaani tantsides,? ütles Kristjan. “Tahtsin jalga väga ilusti ja väga kõrgele tõsta, aga samas ei olnud päriselt mõttega asja juures ja nii ma endale haiget tegingi.?

Lihasnärvi vigastus oli nii tõsine, et tuli aastaks akadeemiline puhkus võtta: tantsutudengile on ju keha tema põhiline töö- ja õppevahend ning kui sellega kõik korras pole, pole mõtet ka koolis käia. Akadeemilise puhkuse ajal hoidis Kristjan end vaimselt vormis sellega, et andis liikumistunde Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja noortele näitlejatele: ka Kristjan ise mängis ju omal ajal Liblikapüüdjas. Veel valmistas ta grupi Tartu noortega ette performance?i “Mees ja naine?, mis osales rahvusvahelisel festivalil.

Nüüd on Kristjan ülikoolis tagasi ja tal on käsil viimane õppeaasta.

“Tähtsamate erialaainetega peaksin jõuludeks ühele poole saama, viimasel semestril pühendun põhiliselt lõputöö tegemisele,? ütles Kristjan.

Ideid palju

Ideid on tal lõputöö jaoks palju, aga need vajavad veel selgeksmõtlemist.

“Tahaksin teha jutustava tantsulavastuse, millel on konkreetne sü?ee ja milles on konkreetsed tegelased, karakterid. Lavastuses võiks olla elemente nii balletist, ooperist, draamast kui ka pantomiimist.?

Üsna palju on Kristjan mõelnud viimasel ajal sellele, kuidas kujutada tantsus õudust. Muusikas ja draamas õudustunde edasiandmist on ta kuulnud-näinud, õudustantsu aga mitte. Kas õudustantsu saab näha juba Kristjani koolilõputöös või jääb see tema kui diplomeeritud koreograafi mõne esiklavastuse teemaks, on iseasi.

Pole võimatu, et Kristjani lõputöö saab teoks mitte Tallinnas, vaid hoopis Prahas, kuhu ta veebruaris Erasmuse tudengivahetusprogrammi raames siirdub.

“Praha valisin sellepärast, et meie koolist pole seal veel end täiendamas käidud,? ütles Kristjan. ?Kindlasti kogun seal ainest lõputöö jaoks, aga võib-olla teen lõputöö ka sealsete tantsijatega valmis. Viimasel juhul on kaks võimalust: kas toon lõputöö siia videolindil või suudan projektiraha hankida ja toon siia tantsijad, kes mu lõputöö ette kannavad.?

Kui tantsijad ja lavastaja on eri rahvusest, siis võib nende erineva elu- ja tantsukogemuse kokkupuutest sündida midagi huvitavat, arvas Kristjan. Ida Urbeli nimelise stipendiumi kavatseb ta investeeridagi oma haridusse, sealhulgas mitmekuulisse enesetäiendamisse Prahas, ning tantsuvarustuse hankimisse.

Ida Urbeli stipendiumikonkurss toimus teist korda ning sellel osales 14 tööd, millest ?ürii valis Vanemuise väikeses majas toimunud finaali kuus. Lisaks parimale lavastajale kuulutati välja parim tantsija. Selleks sai tantsukompaniis Fine Five kaasa lööv Laura Kvelstein, kes diplomi poolest hoopis prantsuse filoloog. Temagi pälvis 10 000-kroonise stipendiumi. 5000-kroonise hea alguse eripreemia sai Tallinna Ülikooli esimese kursuse koreograafiatudeng Mari-Liis Pruul. Järgmine Ida Urbeli stipendiumikonkurss korraldatakse 2008. aastal.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus