Maanteeameti andmetel on Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2003-2015 püstitanud ülesande vähendada avariide arvu poole võrra ning säästa 1000 inimese elu.
Nimetatud liiklusohutusprogramm on oma strateegiliseks eesmärgiks võtnud saavutada Eestis 2015. aastaks olukord, kus liiklusõnnetustes hukkunute arv ei ületaks 100 inimest aastas.
Senini on liikluses hukkunute arv Harri Kuuse kinnitusel mitu aastat püsinud 170 piirimail. ?Täheldatav on inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu kasv alates 2003. aasta teisest poolest. 2005. aasta algusest on liiklusõnnetuste arv kasvanud 25%,? lausus ta.
Tosina aasta peale kavandatud tegevuskava nõuab ekspertide hinnangul umbes 950 miljonit krooni, mis aitaks ainuüksi inimelude säästmise arvel ühiskonnal üle kuue miljardi krooni kokku hoida.
Harri Kuuse sõnul oleks rahvuslik liiklusohutusprogramm Maanteeameti poolest võinud käivituda juba palju varem. ?Me tahtsime seda kinnitusfaasi viia juba 1999. aastal,? kinnitas Kuusk.
Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi raames on tänaseks läbi viidud mitmeid uurinuid ja küsitlusi, mille põhjal järeldub, et helkurid on muutunud järjest populaarsemaks. Harri Kuuse andmetel kasutas 1998. aastal helkureid ainult 17% lastest, 2006. aastal aga 69% lastest ja 59% täiskasvanutest.
Tööd on tehtud ka turvavöö ja jalgrattakiivri kasutamise osas. Olukord ei ole kahe viimase aasta jooksul siiski paranenud, vaid õnnetuste arv meie teedel on hoopis kasvanud.
Joobes juhid ja kihutajad
?Viimase aasta jooksul on Eesti teedele juurde tulnud 60 000 autot. Auto saab küll igaüks endale osta, aga mõistust ei müüda,? nentis Kuusk. Maanteeameti peadirektori asetäitja rõhutas, et õnnetustes, kus inimesed on raskesti vigastada või koguni surma saanud, pole kannatanud tavaliselt ise turvanõudeid täitnud. Nad on kas kõndinud ilma helkurita pimedal teel, pole kinnitanud turvavööd või pole kandnud jalgrattakiivrit.
Kuusk ei nõustu, et liiklusohutuse programmide korraldajad on nagu tuletõrjujad, kes püüavad äärmiselt tuleohtlikus olukorras viibivatele inimestele kustutitest rääkida.
Liikluskasvatus on tema sõnul väga pikaajaline protsess. Samas on Maanteeamet, korrastades õigusakte ja töötades välja seadusi, sõltuv poliitilistest otsustest, mida teevad meie aina vahetuvad valitsused.
Lapsed kui sihtgrupp
Kavandatud liiklusohutuse parandamise meetmed on suunatud nendele liiklejate gruppidele ja valdkondadele, kelle abil on kõige enam võimalik mõjutada liiklusohutuse taset.
Alates 2002. aastast on eraldi välja toodud lastega liiklusõnnetused iga aasta esimese 8 kuu andmetel. Näiteks on tänavu selle aja jooksul registreeritud 226 kuni 15-aastastega seotud liiklusõnnetust, milles hukkus 6 ja sai vigastada 255 last.
Maanteeameti analüüsi ja infobüroo peaspetsialisti Helve Lõhmuse andmetel on õnnetuste arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud, kuid mitte kannatanute arv. ?Lapsed ise põhjustasid neist õnnetustest vaid 85. Pooled kannatanutest ei jälginud jalakäijana ohutu liikluse nõudeid, ülejäänud tegid vigu jalgratturi-, mopeedi- või rollerijuhina. Täiskasvanud juhtide sõidukeis olnud lapsed said vigastada 97 õnnetuses, kusjuures neljal hukkunud lapsel ja 70 vigastada saanud lapsel polnud kinnitatud turvavöö,? ütles Lõhmus.
Harri Kuusk korraldab raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste asjaolude väljaselgitamise ekspertkomisjoni tegevust ja osaleb ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liiklusohutuse töögrupis nr 1.
?Selles töögrupis arutatakse läbi teeliikluskonventsioonide ja Euroopa kokkulepete muudatused ja soovitused. Sinna kuuluvad lisaks Euroopa riikidele ka USA ja Venemaa. Küsimustering on väga tõsine ja lai, koos käiakse kolm korda aastas,? rääkis Kuusk.
2007. aasta aprilli lõpus korraldatakse ülemaailmne liiklusohutuse nädal. Harri Kuuse sõnul asub Eesti 25 liikmesriigi hulgas oma õnnetuste arvu poolest praegu teise kolmandiku alguses, kui arvestada hukkunuid miljoni elaniku kohta. See on aga üsna halb näitaja.
?Kõige parema liikluskultuuriga riik Euroopas on Prantsusmaa, kelle vastavad näitajad aasta aastalt paranevad,? ütles Kuusk.
Europrogrammid edenevad
Liikluskasvatusega paralleelselt edeneb aga ka Tallinna-Tartu maantee ehitus. 23. novembril allkirjastasid Maanteeamet ja Taani firma COWI AS koos partneri EA Reng AS-ga lepingu Aruvalla-Kose teelõigu eelprojekti koostamiseks.
Maanteeameti Europrojektide osakonna peaspetsialisti Tõnis Taggeri sõnul on selle lepingu maksumus 13,2 miljonit krooni, millest 80,45% on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus ja projekteerimistööd kestavad 14 kuud.
?Lepingu eesmärk on Aruvalla-Kose teelõigus 2+2 rajalise tee projekteerimine, sh ristmike ja ristete asukohtade ning lahenduste väljatöötamine, keskkonnamõjude hindamine, tehnilise projekti koostamise lähtetingimuste ning projekteerimis-ehitustööde pakkumise kutse dokumentide ettevalmistamine,? ütles Tagger.
Kaks päeva varem kuulutati välja sama maantee Vaida-Aruvalla teelõigu ehituse järelevalve riigihange, mille lepingu eesmärk on Vaida-Aruvalla 4-realise eraldusribaga teelõigu vasaku niidi rekonstrueerimise tehnilise, administratiivse ja lepingulise järelevalve teostamine.
Maanteeameti Europrojektide osakonna peaspetsialisti Andres Brakmanni sõnul rajatakse ehituse käigus uus muldkeha, alus ja asfaltbetoonkate, ehitatakse 2 eritasandilist ristmikku koos 2 viaduktiga ja 1 jalakäijate sild, 4,84 km ulatuses kergliiklusteid, 12,7 km ulatuses kogujateid ning 2,39 km ulatuses müratõkkeseina teekeskkonna seisundi parendamiseks. Samas parendatakse liikluskorraldust, rajatakse metsloomade läbipääsutunnel ning tehakse maastikukujundustöid.
JAANIKA KRESSA
