Sellist kodude ehitamist nagu viimastel aastatel pole Eesti rahvas ammu näinud. Ent õnn võib ootamatult selja pöörata, nii mõnegi uue kodu omanikuga ongi juba nii juhtunud. Kui ennustused tõeks osutuvad, jääb tuleval aastal 12 protsenti kodulaenu võtnutest tagasimaksmisega hätta.
iii
Kõige kurvem on see, et 70 protsenti hättasattunutest on lastega pered. Majanduslanguse jätkudes ähvardab ligi 9000 peret kodust ilmajäämine.
Peaministri mõttemalli kohaselt võiks ju ka öelda, et nad ise on süüdi – miks peaks maksumaksja nende laenu riigikassa kaudu kinni maksma! Samas tõttab tema juhitud valitsus pakkuma 1,5 miljardi krooni suurust laenu majandushädades vaevlevale Lätile. Ent noored lastega pered on nii tööturu kui ka väikeettevõtluse kandev jõud, rääkimata nende panusest eesti rahvuse püsimajäämisse.
Perede toetamine pole kulu, vaid investeering
Intressipuhkuse näol on tegu laenuga, mitte toetusega. Pakutava kava kohaselt on eluasemelaenu intressipuhkus mõeldud töökohakaotuse korral makseraskuste leevendamiseks, et ennetada kodu äravõtmist lastega peredelt. Hiljem on perel kohustus maksta see toetus 10-aastase graafiku alusel riigile tagasi.
Andes peredele võimaluse kodulaenu intressipuhkuseks, võidame topelt. Esmalt saab töö kaotanud pereisa või -ema pühenduda uue töökoha leidmisele või lausa oma ettevõtte loomisele. Teisalt on võimalik inimeste vaesusselangemist suhteliselt väikeste kulutustega ära hoida, et hiljem ei peaks kulutama riigieelarvest miljardeid sotsiaaltoetusteks ja muudeks abinõudeks.
Euroopalik kohustus ja kodanikuühenduste soovitus
Tasub silmas pidada ka asjaolu, et Euroopa Komisjoni hinnangul on valitsused ja parlamendid kohustatud majanduslangust pehmendama ning valima sobivad meetmed majandussurutisest väljatulemiseks. Kindlasti on siin teistele eeskujuks Suurbritannia, kus 2009. aastal hakatakse võimaldama riiklikku intressipuhkust.
Rahvaliidu fraktsiooni algatust toetasid 16. detsembri ümarlaual Eesti Omanike Keskliit, sihtasutus KredEx, tööturuamet ja kinnisvarafirmade liit. Varem on meie algatusele oma poolehoidu avaldanud Eesti Lastevanemate Liit ja Eesti Pangaliit. Ümarlaual osalenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Keskerakonna, Eestimaa Roheliste ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajad pidasid algatust oluliseks ning lubasid seda oma fraktsioonides tutvustada.
Ümarlaual osalejad tunnistasid riikliku intressipuhkuse vajalikkust ning kinnitasid oma nõusolekut jätkata sellesuunalist koostööd. Riigil lasub vastutus näha võimalikke tulevikustsenaariume ning ennetada neist tulenevaid ebasoodsaid tagajärgi asjakohaste ja mõjusate otsustega.
Intressipuhkus – lihtne ja kindel
Rahvaliidu ettepaneku kohaselt saaksid toetust pered, kelle ülalpidamisel on vähemalt üks kuni 18-aastane laps või kuni 26-aastane õppiv noor. Eeltingimuseks on panga otsus võimaldada maksepuhkust. Riiklik sihtasutus KredEx tasub laenuvõtja eest pangale kuni 12 kuu intressimaksed ning saab need summad pärast maksepuhkuse lõppu 10 aasta jooksul koos neilt arvestatud miinimumintressiga tagasi.
Riigil on kohustus aidata raskustesse sattunud peredel nende kodu alles hoida. Selline kohustus tuleneb otseselt Eesti põhiseadusest, sest perekond on riigi ja rahva püsimajäämise eeldus.
Intressipuhkuse olulisust on mõistnud ka eluasemelaenude tagamisega tegelev riiklik sihtasutus KredEx, kes on esitanud vastava analüüsi ja kinnitanud oma valmisolekut selleks. Seega pole tegemist opositsiooni populistliku algatusega, vaid läbimõeldud ja kaalutletud ettepanekuga.
iii
KAREL RÜÜTLI, Rahvaliidu esimees
