See, mis erasektoris ammu läbi tehtud, jõuab nüüd ka riigimetsa. Kirde regioonis läbi viidud pilootprojekti kaasatud seitsmes metskonnas tehti 2008. aasta esimesel kolmel kuul raiet 104 000 tihumeetrit, aasta varem raiuti sama ajaga 106 000 tihumeetrit. Tänavust olematut talve arvestades polegi seda vähe. Kui varem tegeles seal metsamajanduslike tööde juhtimisega 37 metsnikku, siis nüüd tegid sama töö ära kuus raiet organiseerinud tööjuhti ja kolm logistikut.
<p class=”MsoPlainText” style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt; TEXT-ALIGN: justify”>
RMK Kirde regiooni pilootprojekt tõestas, et ka riigimetsas saab efektiivselt majandada, sest raietööde juhtimise efektiivsus kasvas tervelt 2,4 korda.
Iseküsimus on, mis saab inimestest paari-kolme aasta pärast, kui nad on pidevalt teinud pikki tööpäevi. Läbipõlemist üle töötanud juht ilmselt vältida ei suuda.
Kirde-Eesti pilootprojekti eesmärgiks oli selgitada välja RMK uue struktuuri optimaalne töökorraldus ning panna paika metsatööde organiseerimiseks vajalike inimeste arv. Pilootprojekti olid kaasatud Avinurme, Kohtla, Oandu, Paasvere, Sonda, Triigi ja Tudu metskond. Nimetatud metskondade baasil moodustati pilootprojekti elluviimiseks kuus tootmis- ja kolm logistikapiirkonda. Igas tootmispiirkonnas hoolitses kasvava metsa raiumise ja puidu veo eest vahelattu üks tööjuht. Pilootprojekti õnnestumisele aitasid kaasa RMK koostööpartnerid.
Uue struktuuri kohaselt jääb RMKsse tööle kokku 100 tööjuhti. Tööjuhtidest 45 vastutavad metsa ülestöötamise, 21 puidu logistika ning 34 metsa uuendamise ja hooldamise eest. Tööjuhtide tööd koordineerib 15 töötajat kolmes regioonis. Lisaks töötavad RMK 17 metskonnas edaspidi 114 metsakasvatuse kavandajat – metsaülemad, spetsialistid, metsnikud.
Efektiivsemalt saanuks riigimetsas ka varem majandada. Mitte ei saa aru, miks tuli seda teha alles aastal 2008 ja nii jõuliste, järskude ning kohati isegi jõhkrate liigutustega.
10. aprill 2008
