Paraku on neidki, kellel kõik ei suju ootuste kohaselt. Sageli jäävad hätta just need, kes kõige enam abi vajavad, kes ise omadega hakkama ei saa. Puudega inimesed muretsevad, et vaatamata riigi jõukuse kasvule on nemad jäänud justkui vaeslapse ossa. Mure on õigustatud, sellepärast võetigi see Rahvaliidu algatusel hiljuti arutlusele valitsusliidu nõukogus.
Ütlematagi on selge, et puudega inimene vajab kõrvalist abi, kes vähem, kes rohkem. Igapäevaseks toimetulekuks on peale hooldusteenuse hädavajalikud ka kõikvõimalikud tehnilised abivahendid. Lisaks tuleb puudega inimest arendada, tõsta tema tegevusvõimet, kasvõi lihtsalt selleks, et ta suudaks muutunud olukorras ise endaga toime tulla.
Kõik see maksab, ja sugugi mitte vähe. Puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks näebki seadus ette puudetoetuse maksmise. Mure on aga selles, et kuue aasta jooksul pole puudetoetusi tõstetud: täiskasvanud sügava puudega inimese igakuine toetus on endiselt 640, raske puudega 420 ja keskmise puudega 200 krooni.
Arvestatud pole aastate jooksul toimunud inflatsiooniga, mis on söönud selle summa väärtuse järjest väiksemaks. Võidujooksus tarbijahinnaindeksi muutustega on aastate jooksul 640 kroonist tänaseks järele jäänud 510, 420 kroonist 330 ja 200 kroonist 150 krooni. Puudega inimeste organisatsioonide esindus on teinud ettepaneku tõsta toetusi 37,5 protsenti, mis nõuab eelarvereale täiendavalt 61 miljonit krooni.
Abivajajate ootus on õigustatud seda enam, et puuetega inimeste puudetoetused tööealistele isikutele olid valitsuses arutlusel ka möödunud sügisel ning siis pandi sotsiaalministeeriumile ülesandeks lahendada asi 2007. aastal.
Riigikogu sotsiaalkomisjon kohtus oktoobris puudega inimeste organisatsioonide esindajatega. Kohtumisel osales ka sotsiaalminister Jaak Aab, kes tunnistas, et sotsiaaltoetuste seaduse kontseptsiooni hilise rakendumise tõttu on ministeeriumil kavas jõustada toetusi suurendav seadusemuudatus alles 2008. aastast.
See tähendaks sisuliselt abivajajate ootuste petmist ning neile päev-päevalt kasvavat kitsikust. Puudega inimestel pole sellises olukorras vähimatki kindlustunnet, et seadus ka uueks lubatud tähtajaks rakendub, elada aga tuleb iga päev. Rahvaliit ei saa nõus olla, et hädasolijad peavad veel aasta ootama ning sente veeretama. Sellepärast lubasime kohtumisel, et viime puudega inimeste toetuste tõstmise küsimuse koalitsiooninõukogusse, ning hiljuti oligi asi seal arutlusel.
Ja arutamisel oli ka tulemus, valitsusliidu nõukogu otsustas, et on ainult üks võimalus ? puudega ininmeste mure tuleb kiiremas korras lahendada. Ministritele tehti ülesandeks leida rahaline kate, et tõsta puudetoetuse aluseks olevat sotsiaaltoetuste määra 550 kroonini, ja seda juba 2007. aasta algusest.
Rahvaliidu saadikud on puudega inimeste toimetulekuküsimusi oma fraktsiooni istungitel korduvalt arutanud ning me oleme seda meelt, et nende mure lahendamist ei tohi kuhugi määramatusse kaugusse lükata. Hea tahtmise korral on kõik võimalik.
Margi Ein,
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Rahvaliit
