Maavanem Aivar Koka arvates võib selline ettevõtmine tulevikus ka mõnele Jõgevamaa regioonile huvi pakkuda.
Linköpingis asuva Gärstadi jäätmepõletustehase katlamajas põletatakse prügi sooja ja elektrienergia tootmiseks. Seda 550 000 elanikuga piirkonda teenindavat ettevõtet sõitsid Lõuna-Eesti maakonna- ja omavalitsusjuhid ning ettevõtjad vaatama Tartu maavanema Esta Tamme ja Tartu vallavanema Aivar Soopi eestvõttel. “Me tutvusime Rootsi prügimajandusega tervikuna ja ka konkreetse firma tööga. Huvitusime, kas ökonoomsem on prügi põletada või ladestada. Selgus, et Rootsi oludes kulubki prügi põletamiseks vähem raha kui ladestamiseks. Kui prügi põletamise meetodit peaks rakendatama ka Eestis, tuleks kogu Lõuna-Eesti jaoks ehitada üks katlamaja, mis tuleks suure tõenäosusega ehitada Tartu linna, kus soojatarbijaid kõige rohkem. Ühtlasi avaneksid soodsamad võimalused soojuse müümiseks,” rääkis Jõgeva maavanem Aivar Kokk. “Prügi põletamine võimaldab kasutada jäätmeid, mis muidu lihtsalt kuhugi mädanema jäävad. Kui projekti ellu viima hakatakse, siis Jõgevamaa osalemine selles sõltub kindlasti omavalitsustest. Arvatavasti on ettevõtmisest rohkem huvitatud Tartule lähemal asuvad vallad ja linnad. Mõistagi oleneb palju ka sellest, kui palju tuleb maksta prügi kohaleviimise eest. Jäätmekäitlusprobleemide lahendamisel peab edaspidi arvestama sedagi, et elanikud pole huvitatud, et nende kodukülade lähedusse tekiksid suured prügilad,” rääkis Jõgeva maavanem, kelle sõnul on Linköpingis töötava prügi põletava katlamaja maksumuseks miljard Rootsi krooni. Eestis võiks aga ehitada väiksema katlamaja, milleks kuluks ka vähem raha, oli maavanema arvamus.
“Saime mitmeid häid mõtteid, mida võiks praktiseerida Eestiski,” rääkis Kokk. “Linköpingis asuvas hotellis, kus me ööbisime, kogutakse näiteks eraldi kokku söögijäätmed, taara ja paberipraht. Toidujäätmetest toodetakse biogaasi, mida kasutatakse transpordivahendite kütusena.”
JAAN LUKAS
