2007. a riigieelarve on Eesti kõigi aegade suurim, tulude mahuga 75,7 miljardit ja kulude mahuga 74,6 miljardit krooni. Võrreldes 2006. a riigieelarvega, on tulud kasvanud 23,2 protsenti. 2007. a eelarve on erakordne nii suuruse kui ka esmakordselt plaanitava märkimisväärse ülejäägi poolest.
Rahandusminister nimetas eelarvet inimkeskseks eelarveks, kus kiire majandusareng ja sotsiaalne heaolu on mõistlikus tasakaalus. Esikohale on seatud haritud ja tegus rahvas, sisejulgeolek ning piirkondade tasakaalustatud areng. Eesti areng on juba aastaid olnud väga kiire ja üha enam on head majandustulemused tunda igas Eestimaa nurgas ja kõigi inimeste elus. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on Eesti majandus kasvanud eriti tempokalt. Tore, et kiire majanduskasv on kaasa toonud ka töötuse kiire vähenemise ja palgatõusu.
Eelistused eelarve kujundamisel
Eelarveraha jagamisel pööratakse erilist tähelepanu haridusele, sotsiaalvaldkonnale, tervishoiule ja kultuurile, näiteks haridusvaldkond saab järgmisel aastal 1,4 miljardit krooni rohkem kui tänavu. Õpetajate töötasu, sotsiaalmaksu, täiendkoolituse ning õppevahendite soetamise võimalus paraneb ligi 300 miljoni krooni võrra, kooliõpilaste toidukulude toetamine jätkub ka järgmisel aastal, uuendusena lisandub 1.-9. klassi õpilaste töövihikute rahastamine 57 miljoni krooni ulatuses. Rohkem raha saavad ka huviharidus, teadus-, haridus, laste- ja noorteprojektid. Madalseisust hakkab üle saama ka kutseharidus.
Õppida ja raha teenida saab aga ainult terve inimene. Sellele on mõelnud ka eelarve koostajad. Haigekassakulud kasvavad 1,75 miljardi krooni võrra, millele lisandub pool miljardit tänavusest lisaeelarvest ülelaekunud sotsiaalmaksu arvel. Kiirabi saab tuleval aastal 80 miljonit krooni enam kui tänavu, eelkõige palgakulude tarbeks.
Heameel on sellest, et unustatud pole ka vanemat põlvkonda. Riikliku sotsiaalhoolekande eelarve on tuleval aastal 411 miljonit krooni ? 74 miljoni ehk 22% võrra suurem kui tänavu. Kasvavad ka hoolekandeasutuste renoveerimiseks eraldatavad summad. Erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniks on mõeldud lisaraha 45 miljonit, enamik sellest läheb erivajadustega lastele. Pensionärid võivad ka tuleval aastal rõõmustada pensionitõusu üle, raha selleks on olemas. Alates 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 44-aastase staa?i puhul 3490 kroonile ehk 345 krooni enam kui tänavu samal ajal.
<P>Kui töötu abiraha on juba seitse aastat olnud 400 krooni kuus, siis tulevast aastast olukord muutub ? abiraha tõuseb 1000 kroonini kuus ning toimetulekupiir suureneb 900 kroonile.Mulle kui endisele omavalitsusjuhile on eriti südamelähedane piirkondade tasakaalustatud areng. Pean loomulikuks, et kiire majandusarengu viljad jõuavad igasse Eestimaa nurka. Järgmisel aastal kasvavad piirkondade arengule mõeldud summad koguni 167 protsenti, muu hulgas on siin tähtsal kohal Euroopa Liidust saadavad toetused.
Kui 2004. ja 2005. aastal püsis kohalike omavalitsuste tasandusfondi maht 950 miljoni krooni tasemel, siis järgmise aasta eelarves moodustab tasandusfondi maht 1,43 miljardit krooni.
Eriti hea meel on sellest, et tuntavalt suurenevad omavalitsustele teede ehituseks ja taastamiseks eraldatavad summad. Kui mõni aasta tagasi suutis riik selleks eraldada vaid 57 miljonit krooni, siis järgmise aasta eelarves on selleks ette nähtud 429 miljonit, see teeb 164 miljonit krooni rohkem kui tänavu. Tähendab, et vähehaaval saame lisaks teede lappimisele hakata neid ka põhjalikult ümber ehitama. Lõuna-Eesti rahvale on eriti tähtis, et 2007. a. eelarves on kavandatud Tallinna?Tartu maantee Vaida?Aruvalla teelõigu ning Puurmani silla ja liiklussõlme rekonstrueerimiseks 440 miljonit krooni.
Lisaeelarve katab kiireloomulised kulutused
Enne, kui järgmise aasta eelarve vilju maitsma hakkame, võime rõõmustada selle üle, mida toob meile 2006. a lisaeelarve. Selle tulude maht on 5,5 miljardit ja kulude maht 3,2 miljardit krooni. Lisaeelarves kajastuvad need investeeringud ja muud kiireloomulised kulutused, millega pole mõistlik oodata järgmise aastani. Üle kahe miljardi krooni otsustas valitsus suunata pensionireservi, et ka lähiaastail oleks võimalik pensioni tõsta. Riigi rahakott on praegu nii paks, et raha jätkub ka Eesti Raudtee aktsiate ostuks.
Lisaeelarves on planeeritud raha ka politseinike, päästetöötajate, vanglaametnike, maksu- ja tolliameti töötajate palgatõusuks ning Tallinna-Tartu maantee ehituseks.
Riigi paks rahakott kindlustab ühiskonna elujõu paljudeks aastateks ning võimaldab hoolitseda inimeste heaolu tõusu eest.
Margi Ein,
Riigikogu liige
