Loomulikult peitub nendele küsimustele vastus ennekõike heas igapäevases politseitöös. Läheneva Eesti politsei 88. aastapäeva eel soovin peatuda laiemalt kogu politsei arengut puudutavatel ettevõtmistel.
Esimesena tutvustaksin politsei uut karjääri- ja motivatsioonisüsteemi, mida on juba aastaid oodatud. Tänane politsei seisab mitmekesisemate väljakutsete ees kui oma taasloomise algaastatel. Tänane töötaja on palju liikuvam kui varem. Ühiskond on avatum ning töökohavahetusi eri põhjustel tuleb aina sagedamini ette. Politseiorganisatsioon peab kaasas käima ühiskonna arengutega ja pakkuma oma liikmetele kindlustunnet ja arenguvõimalusi.
Politsei karjäärisüsteem järgib kindlaid põhimõtteid
Tavapäraselt kujutatakse karjääri tegemist ette liikumisena suunaga üles, juhtivamatele ametikohtadele. Meie oleme uut karjäärisüsteemi välja töötades lähtunud pigem sellest, et pakkuda politseiametnikele võimalust jõuda oma oskustele ja huvidele vastavat politseitööd tehes järgmisele ametiastmele. Politsei uus karjääri- ja motivatsioonisüsteem on kindlaid põhimõtteid järgiv kord, mis annab politseikoolist tulnud noorele politseinikule kohe organisatsiooniga liitudes ettekujutuse, kuidas ta end arendades edasi saab liikuda ja karjääril edeneda. Politseiinspektori või konstaabli kohalt alustanud politseinikule on loodud võimalus täiendkoolituste läbimise, pädevuseksamite ning kõikide politseinikele seadusega ette nähtud eriettevalmistuse normide täitmisel sammuda meelepärast politseitööd tehes vanemkomissari ametiastmeni välja. Nii ei pea organisatsioonis karjääri tegemiseks vältimatult hakkama juhiks, kuigi ka juhi karjäär on meil selgelt läbi mõeldud ning kirjeldatud. Eesmärk on pigem pakkuda oma ala spetsialistidele uusi väljakutseid, et tekiks stiimul oma tööd veelgi paremini teha.
Uues karjäärisüsteemis oleme mõelnud ka nende politseinike peale, kes on eraelu ümberkorralduste või ajutiste raskuste tõttu politseitöölt lahkunud. Paljusid neist ootame me tagasi. Oleme loonud paremad tingimused nende taasühinemiseks politseiga. Naastes politseiorganisatsiooni on nüüd võimalik jätkata politseitööd samal ametiastmel, millelt lahkuti.
Uus karjäärisüsteem seab väljakutseid ka politseiorganisatsioonile endale, sest nüüd peab organisatsiooni liikmetele senisest aktiivsemalt pakkuma täiendkoolituse- ja arenguvõimalusi. Kui eeldame, et meie töötajad oleksid senisest aktiivsemad ning innukamad panustama organisatsiooni töösse ja arengusse, peab ka organisatsioon ise uusi võimalusi pakkuma, oma töötajaid nõustama ja julgustama. Nii saavutame selle,
et elanikkonna turvalisuse eest seisavad oma ala parimad spetsialistid.
Jõuti lõpuni ametikohtade hindamisega
Teine, uue karjääri- ja motivatsioonisüsteemiga lähedalt seotud suur töö, millega politseis just lõpule jõuti, on politsei ametikohtade hindamine. Nüüd on meil selge ülevaade, kui palju üks või teine politsei tegevus maksab. Ametikohtade rittaseadmine ei tähenda mingil juhul seda, et üks politseitöö oleks teisest tähtsam ? ei saa väita, et korrakaitsetöö oleks tähtsam kriminaalpolitsei tööst või vastupidi, sest politsei on üks tervik. Kõigel meie poolt tehtaval on üks eesmärk ? tagada Eesti elanikele parim võimalik turvalisus. Selleks on väga tähtis, et iga politseinik töötaks toetavas ning innustavas õhkkonnas. Olukord, kus organisatsiooni liikmed tajuvad oma kohta organisatsioonis, teavad, et neile pole tagatud mitte üksnes kindel töökoht, vaid ka arengu- ja edenemisvõimalused, loob hea ning töötulemustele orienteeritud töökeskkonna. Oma tuleviku suhtes kindel politseinik suudab teha paremini igapäevatööd ning on kodanikule parim partner turvalise elukeskkonna loomisel.
Kolmandaks tahaksin peatuda sel aastal palju kõneainet pakkunud politseinike palgatõusul. Kõige problemaatilisem on olnud politsei noorem- ja vanemametnike olukord ehk nende politseinike oma, kes moodustavad 95% politsei koosseisust. Nad on konstaablid ja inspektorid ? just need politseinikud, keda kodanikud tänaval näevad, kes teenindavad nende piirkondi ja kellega vajadusel esmaselt kokku puututakse. Suurim mure on olnud just nende politseiametnike motiveerimine ning nende töö vääriline tasustamine. Täna võime juba kindlalt ütelda, et siin on meie mured hakanud lahenema. Töötasude osas on hea meel tõdeda, et uue aasta eelarvest on politseile eraldatud märkimisväärsed lisasummad palkade tõstmiseks. Riigikogus esimese lugemise läbinud 2007. aasta riigieelarve eelnõus on olulisel kohal sisejulgeolekualase võimekuse suurendamine, mille hulgas on politseinike palgatõusuks ette nähtud 220 miljonit krooni. Kinnitan, et politseile eraldatavad summad lähevad kõik just nimelt eelpoolmainitud sihtgruppi kuuluvate politseiametnike palkade tõstmiseks. Tahan siinkohal rõhutada, et politsei hindab kõrgelt nii suurt Eesti riigi ja rahva tunnustust ning teeb kõik, et teid vääriliselt teenida.
12. novembril tähistab Eesti politsei oma 88. aastapäeva. Vahetult enne seda päeva kohtusin kõigis Eesti politsei keskasutustes ja politseiprefektuuride territoriaalsetes politseiosakondades ja -jaoskondades meie politseiametnikega. Tutvustasin uuest aastast rakenduvat politsei karjääri- ja motivatsioonisüsteemi ning sellega seonduvat. Usun, et sel aastal saavutatu innustab politseiorganisatsiooni veelgi parematele töötulemustele. Teeme ka edaspidi kõik selleks, et olla usaldusväärsed partnerid kodanikule ja pälvida usaldust.
Raivo Aeg,
politsei peadirektor
