Esimese digipöördeaastaga kümnekordistus õhu kaudu digitelevisiooni vaatavate perede hulk, lisandus neli uut kodumaist telekanalit ning kogu Eesti territoorium kaeti tavaantenni abil nähtava digileviga. Tänaseks on loodud kõik eeldused kogu Eesti täielikuks üleminekuks digitelevisioonile.
Tänavu 31. märtsil lülitati kauges meretaguses paigas Ruhnu saarel välja analoogtelevisiooni saatja ning rahvaarvult Eesti väikseim vald läks esimese piirkonnana Baltimaades täielikult üle digilevile. Sel hetkel vaatas umbes kolmandik Eesti peredest ehk 180 000 kodu telepilti analoogformaadis tavalise katuseantenniga.
Tänavu detsembri lõpuks oli aga 40 000 neist üle läinud tavaantenniga vaadatavale digitelevisioonile ning 2009. aasta lõpul peaks digikodude hulk kavakohaselt küündima juba 100 000 pereni.
Eesti inimeste teadlikkus digitaaltelevisioonile üleminekust on kõrge: veebruaris TNS Emori poolt läbi viidud uuringu kohaselt oli juba tol hetkel 70 protsenti küsitletutest digipöördest teadlikud. 70 protsenti eestlastest ja üle 60 protsenti mitte-eestlasest toetasid digitelevisioonile üleminekut.
Seitse tasuta digikanalit
Kindlasti on olulised digitelevisiooni pakutav oluliselt parem pildi- ja helikvaliteet, elektrooniline saatekava ühe nupulevajutusega otse teleriekraanil, erinevates keeltes heli ja subtiitrite valik ja muud uued lisavõimalused, kuid need ei ole digitelevisioonile ülemineku peapõhjuseks.
Digilevi peamine eelis on see, et uus tehnoloogia on loonud võimaluse uute kodumaiste telekanalite sünniks. Vana analoogvõrk on tehniliselt ammendunud ning uute kanalite üleriigiline edastamine polnud enam võimalik, mis pani piiri ka uute Eesti telekanalite loomisele. Esimene digipöörde aasta tõi aga Eesti telemaastikule neli uut kodumaist telekanalit, mis kahekordistas Eesti telekanalite arvu.
Uute teleprogrammide Kanal 11, TV6 ja Kalev Spordi eetrissetuleku kõrval tagas senise kolme universaalkanali ETV, Kanal 2 ja TV3 jõudmise digiplatvormile suvel Riigikogus vastu võetud ringhäälinguseaduse muudatus, mis teeb võimalikuks sujuva ülemineku digitelevisioonile. Just kõigi kodumaiste telekanalite jõudmine tasuta digilevisse oli murdepunkt, millest algas kiire digi-tv vaatajate hulga kasv. Massiline digibokside ostmine algas aga augustis, kui täismahus olümpiakanalina tuli eetrisse ETV2.
Eesti sai kaetud digileviga
Teiseks oluliseks verstapostiks üleminekul digitelevisioonile oli kogu Eesti territooriumi katmine novembrikuuks tasuta digileviga. Selleks rajati ühtekokku 17 uut digi-tv saatjat. Kuid telekanalite edastamise eest vastutava Levira töö sellega ei lõppenud – nüüd jääb nende ülesandeks signaali kvaliteedi jätkuv parandamine ning võimalike leviaukude likvideerimine. Seepärast oleme väga tänulikud, kui digi-tv vaatajaid Levirale leviprobleemidest kohe teada annavad.
Tavalise katuseantenniga telepilti vaataval inimesel tuleb digitaaltelevisiooni nägemiseks osta või rentida digiboks, mis ühendatakse antennikaabli ja teleri vahele.
Telerit digi-tv vaatamiseks välja vahetada ei ole vaja, kuid kui see oli juba niikuinii plaanis, oleks mõttekas osta digiboksi sisaldav teler. Elektroonikapoodidesse ja teenusepakkujate esindustesse on sel aastal tekkinud arvestatav valik erinevas hinnaklassis digibokse ja -telereid. Et kaubandusvõrgus orienteerumine televaatajale lihtsam oleks, on Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobivad seadmed varustatud Digilevi märkidega.
Kui müüdaval digiboksil või teleril see märk puudub, ei pruugi see Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobida.
Lisaks eestikeelsetele tasuta teleprogrammidele on sama antenni ja seadmega tasu eest võimalik vastu võtta veel terve hulk häid rahvusvahelisi satelliidikanaleid, mida seni ainult kaabeltelevisiooni või satelliit-tv vahendusel vaadata sai.
Oluline on rõhutada, et tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga. Seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid (telekanal Neljas, MTV Eesti ja telekanal Seitse).
Digikodusid abistab infotelefon ja veeb
Murphy seadus ütleb, et kui midagi saab nihu minna, siis ta ka läheb. Kuigi digiboksidel on kaasas eestikeelsed juhendid, paljudes neist on ka eestikeelne tarkvara ning seadme paigaldamine ei tohiks mingil juhul olla keerukam videomaki või DVD-mängija käsitsemisest, on lisaabi vahetevahel ikkagi vajalik.
Mõnikord on probleemide põhjuseks digi-tv vastuvõtuks sobimatu antenn, ajahambast räsitud antennikaabel või antenni vale suund. Et pakkuda infot digilevi vastuvõtu kohta, avati digilevi abitelefon 17101 ja nõuandev veebileht www.digilevi.ee ning hakati elektroonikapoodides tasuta jagama paberkandjal digilevi juhendeid.
Kas hakata digitelevisiooni vaatama juba täna või oodata 2010. aasta jaanipäevani, kui analooglevi hakatakse kohe-kohe välja lülitatama? Enam pole ühtegi põhjust, miks digilevile üleminekuga veel viivitada.
Kõikjal üle Eesti saab tasuta digitaalselt vaadata 7 kodumaist telekanalit, müügil on hea valik digibokse ja digitelereid, seadmete müügivõrk on laienenud ka väiksematesse kohtadesse ning tavalise katuseantenniga saab soovi korral vaadata veel üle 20 tasulise telekanali.</span>
iii
JÜRI PIHEL, Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht
