Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit (PAKL) korraldas augustis ümarlaua Vooremaa järvede kalanduse tegevuskava 2006-2010 koostamiseks. Ümarlaual osalesid kutselised kalurid, harrastuskalastajad, kalandusteadlased, omavalitsuste ja riigiasutuste esindajad. Seal analüüsiti üksikasjalikult iga järve kalavaru seisundit, püügikoormust, sotsiaalmajanduslikke aspekte, puhkemajanduse arendamise võimalusi jne. Sellest lähtuvalt tegi PAKL ettepaneku nii kutselise kalapüügi kui ka harrastuskalapüügi korraldamiseks 2007. aastal. Keskkonnaministeerium arvestas kutselise kalapüügi määruse eelnõu koostamisel nende ettepanekutega.
Arutelul tehtud ettepanekud on veel kokku panemata, töögrupp on mitmetel kokkusaamistel neid arutanud. Ettepanekud kutselise kalapüügi korraldamiseks tegid kalurid Põllumajandusministeeriumi abiministrile Rain Vändrele, kes septembri keskpaiku tutvus sisevete kalanduse probleemidega Jõgevamaal. Kalandusnädala avamisel rääkisid kalurid oma kartustest ja muredest maavanemale ning keskkonnaministrile. Kaluritel ei ole kindlustunnet, et neil ka edaspidi on võimalik kutselise kalapüügiga leiba teenida. Mitmes ametkonnas räägitakse kalavaru rentimisest, Vooremaa järvede kalavaru jätmisest harrastuskalastajatele jmt. Ometi on kutseline kalapüük Jõgevamaal üks maaettevõtluse mitmekesistamise võimalusi. Harrastuskalastajad ei pea Vooremaa järvi enda jaoks atraktiivseteks. Välja arendamata on vastav infrastruktuur ? paadisadamad, vaateplatvormid, telkimiskohad jne.
Määrus arvestab Vooremaa järvede kalurite ettepanekuid
Kalandusega tegelejad jagavad püüdjad kutselisteks, harrastajateks ja röövpüüdjateks. Kuna harrastus- ja kutselise kalapüügi võimalused kehtestatakse erinevate õigusaktidega, on järvede üldpüügikoormus mõnedel juhtudel kahe silma vahele jäänud. Viimastel aastatel on suurenenud röövpüüdjate, eriti elektripüügivahendeid kasutavate röövpüüdjate huvi Vooremaa järvede vastu.
Määrus ei kehtesta 2007. aastaks kutselise kalapüügi võimalusi Raigastvere järvel. Aastaid tagasi oli järves hea kalavaru. Täna on varud miinimumseisus. Kohalikud elanikud ja kutseline kalur peavad selle põhjuseks just elektripüüki, millega on võimalik püüda välja suuri kalakoguseid, kuid mis kahjustab allesjäävate kalade paljunemisvõimet. Saare ja Prossa järv on väikesepinnalised, kus kutseline võrk oli eelkõige selleks, et hapnikupuudusse jäävad kalad vajadusel välja püüda. Keskkonnateenistuse arvates on aga selleks otstarbeks võimalik operatiivselt eripüügiluba saada. Elatise teenimiseks ei ole tegelikult nendel järvedel kutselisi vahendeid kasutatud. Tegu on looduskaunis kohas asuvate ja suhteliselt hästi juurdepääsetavate järvedega, mis on seetõttu populaarsed harrastuskalapüügil. Keskkonnaministeeriumi pressiteates on põhjuseks toodud väga halb kalavaru seisund. Kalavaru on tagasihoidlik küll Prossa järves, mis on kannatanud mitmel talvel hapnikupuuduse all, kuid Saare järves on kalavaru heas seisundis. Seda tõestavad ka viimaste aastate väljapüügid kooliõpilaste õngitsemise meistrivõistlustel.
Määrusega mõrrapüügi laiendamine nakkevõrkude arvel võimaldab kaluritel püügiaega laiendada ja seega vähendada püügi sesoonsust. Nende muutustega Elistvere ja Pikkjärve kalapüügikoormus ei suurene.
Püügivõimalused kallinevad
Lähiajal kinnitab Vabariigi Valitsus püügiõigusetasud. Vooremaa järvedel suurenevad nende püügivahendite püügiõigusetasud, millega püütakse angerjat. Riik on teinud olulisi kulutusi angerja asustamiseks ning nüüd on püügil asustatud angerjate põlvkonnad. Kuna maailmaturul asustusmaterjali hind pidevalt tõuseb, tõuseb vastavalt ka püügiõigusetasu. Nii mõnigi kutseline kalur kaalutleb täna majanduslikel põhjustel uue tegevusala otsimist. Kutseline kalur on aga see silm järvel, kes jõuab tavaliselt kõige enne röövpüüdjani. Kui kaob kutseline kalapüük, võib karta, et suureneb röövpüük. Kindlasti tabavad keskkonnainspektorid ja looduskaitsekeskuse loodusvahid hea koostöö korral kutseliste kaluritega kergemini ja sagedamini ka röövpüüdjad.
Valmiva tegevuskavaga antakse edasi kalurkonna nägemus kalapüügi korraldamisest Vooremaa järvedel. See realiseerub kalapüügiseadust muutes. Protsess on vaevarikas ja aeganõudev ning nõuab mitmeid kokkuleppeid. Kokkulepete saavutamisel on oluline osa kolmandal sektoril ? Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidul.
Ene Ilves,
Põllumajandusministeeriumi
kalamajandusosakonna peaspetsialist
